Selle aasta viimane tööpäev

Täpselt aasta tagasi hakkasin Anu õhutusel ja iseenese tarkusest seda blogi looma (esimese postituse tegin siiski alles jaanuari keskel!) Ja juba ongi see aasta täistuuridel lõppu kihutanud! Ise arvan küll, et raamatukogu töö on tänu  blogile palju läbipaistvamaks muutunud, sest kõik olulisemad tegemised said siin ära kajastatud. 

Täna, minu selle aasta viimasel tööpäeval, saan siia blogisse  kirja panna luuletuse, mis möödunud aasta vallalehte ruumi puudusel ära ei mahtunud ja minuga nõu pidamata välja jäeti (ka see oli üheks blogimise alustamise põhjuseks, et mul oleks väljund oma heade soovide edastamiseks!)
Tahaksin anda oma parimad soovid edasi Ave Alavainu  luuleridadega:

Kui aastaring saab täis,

Sa oled veidi vanem. 

                                          Ehk oled tänaseks ka                                          

veidikene parem?

On elu leebemaks

ja lahkemaks 

Sind muutnud?

Kas oled kurjast heaga

läbi tulla suutnud?

Mis jälgi jätsid

selle aasta teile?

Mis oli sinust kasu

endale? Ja meile?

Sa süütad küünlad.

                                           Vaatad enda sisse                                                         

Ja sulad jälle 

uue tulemisse.

Ma soovin kõikidele kodu.

Soovin rahu.

Neid soove liites 

soovin 

KODURAHU.  

                       
 

Jõulurahu südamesse

Foto on hot-i pildialbumist

Üle hämara, varjudest tume,

õrna ja sinava lume

heidab veerev, kustuv päike

punava  läike.

Üle ääreta lumise välja

nii tühja  ja palja 

viib üksik tee 

üle jõe,

kus pruunikad pajud

on unesse vajund.

Mööda  lõpmata teed

lähevad reed      

kuu kahvatul kumal, 

  eha punal

           kaugele.

      

                                  /Villem  Grünthal  - Ridala/ 

 Rahulikku  jõuluaega!!!

                

                           Pühapäeval, 26. detsembril on raamatukogu suletud!

 

Romantilisel Rannateel on oma koduleht

Romantiline Rannatee on teekond Pärnumaal, mis viib rändaja mööda ligi 250 km pikkust rannajoont Varblast Iklani, põigetega Kihnu saarele ja sisemaale, kus on märgid Läänemere endisest rannajoonest. Romantiline Rannatee ühendab endas teid ja radu, kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi, mis jäävad Pärnumaa kümne valla piiridesse./Info kodulehelt/  Tutvu Romantilise Rannatee kodulehega SIIN

16.Tahkuranna valla vapimärgi kavaler on Ilmar Tõnisson

17.detsembril toimunud Tahkuranna valla aastalõpupeol, kus tähistati valla 19. aastapäeva andsid Tahkuranna vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru ja Tahkuranna vallavanem Karel Tölp üle Tahkuranna valla vapimärgi  ILMAR TÕNISSONILE. 

                                                               Foto Pärnu Postimehest
 

Ei ole võimalik ülehinnata dirigent, pedagoog, interpreet ja muusikafestivalide vedaja Ilmar Tõnissoni panust Eesti muusikaharidusse ja Pärnu muusikaellu. 10. augustil tähistas vastne vapimärgi kavaler oma  75. aasta juubelit ja sel puhul kirjutas  Eesti muusika- ja teatriakadeemia emeriitprofessor Heino Rannap Pärnu Postimehe veebilehel pikema artikli, kus muuseas ta kirjutab järgmist: "Ilmar Tõnissoni 75. sünnipäeva puhul on aeg tõdeda ja imetleda ta tehtud töö mitmetahulisust. Põhjalikult on sellest kirjutatud raamatus „Ilmar Tõnisson Pärnu muusikaelus ja Eesti muusikahariduses“ (Tallinn-Pärnu, 2005)." Ka Võiste raamatukogus on see raamat (Ilmar Tõnissoni pühendusega!) olemas ja tahaks  siinkohal ära tuua mõningad Ilmar Tõnissoni mõtteterad, mis on avaldatud  raamatus

*Tuim ja kalk inimene on kuritegelikule maailmale kui kingitus.

*Dirigendil pensioni iga ei ole.Ta areneb kogu elu.

*Professionaalil on põhimõte-mitte eksida.

*Elu on liikuv, mõtted ka.

*Muusika on suur asi.

*Kuniks inimesel jätkub unistusi, tasub võidelda.

*Noorele interpreedile tuleb anda vabadus hoolsa, avara mõtlemisega pedagoogi toetava silma all. 

*Inimesel pole õigus olla haljal oksal, tal on vaid õigus ja kohustus püüelda sinna.

Vapimärgi vastu võtmisel Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses jäi Ilmar Tõnisson väga tagasihoidlikuks, öeldes, et ta ei tea, kas ta on nii suurt tunnustust väärt. Tänutäheks mängis ta pidulistele suupillil kauni jõululaulu, mida juba tema ema oli omal ajal mänginud.

Neeme Järvi on öelnud: "Ilmar Tõnisson on suurepärane inimene, täis entusiasmi. Muusik ja huvitav jutukaaslane. ... elus väga lihtne ja samal ajal väga tore kolleeg, kellega on hea Muusikast vestelda ja ka pidu pidada. Peale kõige hea perekonnainimene." (Raamatust: „Ilmar Tõnisson Pärnu muusikaelus ja Eesti muusikahariduses“

Tahkuranna valla elanikud on uhked, et just Tahkuranna külla on Ilmar Tõnisson oma kauni kodu rajanud!

Soovime, et vastsel vapimärgi kavaleril jätkuks ikka unistusi!

Pärnu Postimehes ilmus Ilmar Tõnissoni juubeli puhul pikem intervjuu, mida saad lugeda SIIT (lk.2)

Magus punkt lugemisaastale

Ehkki on jäänud veel  loetud nädalad lugemisaasta lõpuni, lõpetasime meie Võiste kandis lugemisaasta ametlikult ära. Tulemas on ju jõuluaeg ja aastalõpu virrvarr. Mööduva aasta jooksul oleme erinevate seltskondadega päris mitmetel kokkusaamistel rääkinud lugemisest ja raamatust. Aasta lõpus oligi viimane aeg kõigil kokku saada. Kui selle aasta täiskasvanud õppija nädala juhtlause oli  "Õppimine seob põlvkondi,"  siis meie  oma  kokkusaamisel kohandasime selle juhtlause endale sobivaks, s.o  "LUGEMINE SEOB PÕLVKONDI" 

Kohal olid kolme põlvkonna esindajad (minuga kokku 41 inimest)
Ega ei sobi ju lugemisaastat lõpetada ilma lugemata. Kõigepealt luges  tädi Anne (kellel on ka endal pikaaegsed söögitädi kogemused) meile ette jutu "Villu ja söögitädi" Andrus Kivirähu raamatust "Kaka ja kevad"

Seejärel luges Eliise meile Eesti jõulumuinasjuttude raamatust Henno Käo muinasjutu "Kõige laisem päkapikk."  Grith ja Kelli lugesid kumbki ühe ilusa jõululuuletuse.








Väga pikka juttu me seekord ei hakanudki tegema, sest ootas ju suur tort ära söömist ja limps ära joomist

Selline nägi välja meie lugemisaasta magus punkt.


Ka meie kärajatel oli eile pidulik tähtpäev - nimelt oli  eile juba kümnes kord kokku saada!!!




 Kuigi  me küll  siinmail lugemisaasta  lõppenuks kuulutasime, arvasime me siiski üheskoos, et lugeda armastame me ka edaspidi ja ka kärajad jätkuvad järgmisel aastal!
Eraldi tahaks tänada Sadama poe juhatajat Merlet, kes väga lahkelt organiseeris tordi lausa "koju kätte"!

Uued raamatud

Raamatukokku jõudis väike raamatupakike. Uute raamatutega saad tutvuda SIIN

Lugemisaasta lõpetamine

   

VÕISTE  RAAMATUKOGU  KUTSUB  KÕIKI,
KES OSKAVAD LUGEDA
(JA KA NEID, KES ALLES  ÕPIVAD  LUGEMA)
KOLMAPÄEVAL, 15. DETSEMBRIL KELL15.00
LUGEMISAASTA  LÕPETAMISELE 

KOOS TORDI SÖÖMISEGA !

Täna, 85 aastat tagasi

                       Rahvamaja pühitsemine ja pidulik avamine Tahkurannas.   

Pühapäeval, 29.nov. oli meie rahvamaja pühitsemine ja pidulik avamine.   

Ei saa nimetamata jätta, et kogu maja sisemus oli toredas piduehtes. Ka rahvast oli hea ilma mõjul rohkesti kokku tulnud. Ei olnud vist kogu ümbruskonnas palju ühtegi perekonda, kes sellest tähtsast peost ei oleks võtnud osa.

On näha, et rahvas küllalt selle asutuse tähtsusest aru saab ja ka õiglaselt hinnata mõistab.Ta näeb, et endise Bachuse templi asemele on nüüd tõusnud tõsine kultuuritempel, kus ei riisuta enam rahva raha, ega hävitata tema ihu ja vaimujõudu.

Maja pühitsemist toimetas kohalik preester. Peale vaimuliku talituse pidas mainitud vaimulik tähtsa päevakohase kõne, tänades õpetaja Tollit ja vallavanemat nende vaeva eest, mida need selle asutuse juures on pidanud kandma. Viimased omalt poolt tänasid rahvast, kes neid selle töö juures on toetanud niihästi tegeliku töö, kui ka osavõtuga rahvamaja heaks korraldatud pidudest. Lauldi riigihümni.

Peale selle kandis ette preestri segakoor mitu laulu, milledest mõni isegi korrata tuli. Lauludele järgnes A. Kitzbergi „Libahunt“, mida kaunis kordaläinuks oleks võinud pidada, kui vanaema osa käsitaja teistega ühekõrgusel oleks seisnud ja ka mitte vahelejäämisi poleks ette tulnud.

Ei saa tähendamata jätta, et selle kogu ehituse peateguriks oli, nagu preestergi oma kõnes tähendas, õpetaja M. Tolli ja tema paremaks käeks praegune vallavanem hra Miller.

Õpetaja hra Tolli ei töötanud selle ehituse juures mitteüksi vaimliselt, vaid alati oli ta, kirves käes, seinatöös. Ehk, kui igakord polnud mahti seinale ronida, valmistas ta maas ühte kui teist asja.

Nii siis- oli see peaasjalikult hra Tolli mure ja hool, et enestele võisime rahvamaja ja ühtlasi ka võimlemisruumi saada, olgugi, et veel palju ruumisid juure ehitada tuleb.

Rahvamaja eest võlgneb kogu ümbruskond hra Tollile palju tänu“.

                                           Pärnu   Postimees, 3.detsember 1925   

 Võiste rahvamaja avamispäeval,
29. novembril 1925. aastal

Foto on digifotoaparaadiga maha pildistatud Anne Aaslaidi  erakogust pärinevalt fotolt.






                                                           
Loe ka lisaks! 
Tahkuranna ainsas rahvamajas saab seente peal tantsu lüüa

Võiste rahvas võitleb rahvamaja pärast 

Võiste rahvamaja äratati elule 

Tahkuranna vald ehitab Võiste rahvamaja asemele uue (lk.6)

Õnnerikas uus aasta

Järgnev aasta tuleb Võiste raamatukogule üks ütlemata õnnelik aasta. Teisiti ei saa see lihtsalt olla kui toatäis pisikesi särasilmseid kadrisid sulle igatsorti õnne soovib. Eks siis olen ise süüdi kui oma õnne ei oska ära tunda!

          KADRIKENE PUNAPÕSKNE-
          ENNAST EHTIS MINKIDES,
          TUISKAB TARRE TANTSU LÜÜES,
          KADRIÕNNE KINKIDES
 
                 /Olivia Saar/

Väikesed Päikesekiire rühma kadrid

 

Natuke suuremad Rannakarbi rühma kadrid

 Aitäh kadridele õnne toomast!

Jälle uusi raamatuid

Sel nädalal jõudis raamatukokku jälle uus raamatupakk. Vaata uusi raamatuid SIIT

Lugeja.ee ja Kodulooportaali koolitusest

Informatsiooniks! Osalesin neljapäeval Tallinnas Urania COM OÜ poolt korraldatud koolitusel, mis tutvustas uut  Lugeja.ee (lugejatele mõeldud avalik URRAM) portaali ja  loodavat kodulooportaali. Juba aastaid tagasi tutvustati meile ühel seminaril loodavat kodulooportaali, kuhu oleks võimalik  raamatukogu töötajail lisada koduloolisi artikleid. Tundub, et nüüdseks on arendus jõudnud lõppjärku ja  on lootust, et  mingil hetkel  läheb portaal isegi töösse (kuigi  täpset kuupäeva ega kuud ei osanud Urania esindaja koosolijatele öelda) Uus loodav kodulooportaal erineb täiesti sellest, mida meile mitu aastat tagasi tutvustati. Meile õpetati ka artiklite ja publikatsioonide sisestamist, aga loomulikult vajab asi rahulikku uurimist ja tegutsemist. Midagi üle mõistuse keerulist seal ei olnud.

Täienevad lugejate võimalused teavikute  ja  ka loodavast kodulooportaalist artiklite otsimiseks. Täielikult muutub URRAM- i välimus ja kuna uus URRAM hakkab asetsema hoopis uues serveris, siis jäävad vana ja uus töösse käsikäes. Mingit kuupäeva, millal raamatukogutöötaja peaks üle minema uuele URRAM-ile välja ei käida, igaüks töötab oma äranägemise järgi. Meile toonitati, et kõigile, kes soovivad hakata sisestama kodulooportaali artikleid tehakse (arvatavasti keskraamatukogudes)  koolitused, kus igaüks saab töö protsessi  arvuti taga  järgi proovida.

Momendil uue sisu ja kujundusega kuskil tutvuda võimalik ei ole. 19. novembril on veel koolitus Tartus ja peale seda pidi koolituse läbiviija Helle Luik oma koolitusmterjalid Urania kodulehele üles panema.

Kuu kolmas kolmapäev

Sel nädalal on järjekordselt  kuu kolmas  kolmapäev ja kõik on oodatud jälle kärama! Novembrikuu pimedad pärastlõunad on ju ühiseks jutuvestmiseks lausa ideaalsed.  

Kohtumiseni kolmapäeval, 17. novembril kell 15.00!!! (KOKOKO)

Mardipäev

Täna hommikul eksisid meie majja ühed väga hiljaks jäänud mardisandid ära. Ega siin midagi imestada ole ka, oli ju eile õhtul ikka tõeliselt kole "mardiilm" Kui muidu mardisantidel ikka küüned külmetavad ja üldse on kole külm, siis nendel martidel kasukates selg auras ja tantsust ei tulnud midagi välja, aga toreda lauluviisi võtsid üles küll. Raamatukogule sooviti palju raamatuõnne ja ka lugejaõnne!

 Märt on armas keige meelest,
märti mullu oodatie,
täna märdi tänna saanu:
märt tansib kui maa müriseb,
kui see põrmatu põriseb.

       (Halliste)

Uus raamatupakk

Tänu Pärnu Keskraamatukogu kogude arenduse osakonna töökatele naistele saavad tellitud raamatud väga kiiresti liigitatud ja raamatukogulikult töödeldud ning järjekordselt on naaberraamatukogu Helje organiseerimisel uus raamatupakk raamatukokku kohale jõudnud. Vaata RAAMATUID

Täna on hingedepäev

Sel ööl sa kuuled tulijate sammu
ja märkad puude varjus ootajaid.
Taas kordub see mis ununenud ammu,
näed silmi teelt su poole vaatavaid.

Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks,
sel ööl ei seata riivi koduust.
Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks,
sel ööl käib ringi palju igatsust.

          / Uno  Sikemäe/
 

                  Hinge puhastavat hingedekuud!

X maaraamatukoguhoidja päev

29. oktoober oli Pärnumaa  raamatukogu rahvale üks suur raamatukogupäevade lõpetamise  ja tunnustuste  jagamise päev.  Tuli teha valik kas osaleda  tublimate  tunnustamisel Pärnu  Keskraamatukogus või sõita  X  maaraamatukoguhoidja  päevale  Põlvasse.  Mina otsutstasin liituda Tiina fännklubiga ja sõita Põlvasse, kus pidi toimuma Tiina tunnustamine. Aga sellest hiljem!

Nii me siis vurasimegi seitsmekesi mikrobussiga Põlva poole. Töistel teemadel vesteldes ja kogemusi jagades möödusid kolm sõidutundi üsna kiiresti. Põlva Kultuuri - ja Huvikeskusesse jõudes võõrustas meid lahke pererahvas Põlva Keskraamatukogu töötajate näol. Nagu tavaks saanud, algas ka kümnes raamatukoguhoidja  päev asjakohaste tervitustega ja muusikalist külakosti tõi osalejatele folkloorirühm Käokirjas. Seejärel algasid ettekanded. Esimesena kõneles meile Krootuse Põhikooli õpetaja Sigrid Mallene, kes andis edasi oma mõtteid ja võtteid laste lugema innustamiseks. Iga tema sõna ja mõte oli kuldaväärt!  Õnnelikud lapsed, kes tema käe all õppida saavad! Ka Põlva Maavalitsuse terviseedenduse spetsialisti  Ene Mattuse ettekanne "Inimeseks olemisest" ja koolitaja-nõustaja Terje Paese "Elu kutse" olid väga mõtlemapanevad ja professionaalselt esitatud. Võtaksin need kaks ettekannet kokku  mõtteteraga Terje Paese slaidiesitlusest : 

Mõtle hommikul ärgates selle peale, kui  hindamatu väärtus on olla elus: hingata, mõelda, nautida, armastada    /Stephen Mills/

    Et Põlva omale asjata  Eesti lõõtsapealinna tiitlit ei taotle, selles võis küll saalitäis rahvast ise veenduda. Hoogsad "võrokeelsed" lõõtspillilood  lõõtsameeste Heino Tartese  ja Toomas Ojasaare esituses, keda saatis viiulil Signe Pruus, läksid otse südamesse. Ja muidugi minu vaieldamatu lemmik Arvo Pärdi "Ukuaru valss"...

Foto on tehtud rõdult ja pole  eriti kvaliteetne, aga 

annab ülevaate  saalist, kus üritus toimus.

Ja oligi aeg asuda päeva kõige pidulikuma osa juurde. Igal aastal tunnustab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing iga maakonna  tublimat  maaraamatukoguhoidjat  ja üle antakse  ka  kultuuriministri  tänukiri iga maakonna tublimale. Pärnumaal pälvis sel aastal kõrge tunnustuse Allikukivi raamatukogu juhataja TIINA KUUM. Loe lähemalt SIIT  

Ma olen kindel, et kõik minu kolleegid Pärnumaa raamatukogudest ühinevad minu arvamusega, et Tiina on tõesti selle tunnustuse auga ära teeninud! 

                          Pärnumaa 2010. aasta maaraamatukoguhoidja Tiina Kuum 

Kolmeteistkümne maakonna selle aasta tublimatest tublimad (puudu on  Saare- ja Hiiumaa tublimad)

Oli tõesti sisukas päev, mis andis  energiat oma igapäevase tööga edasi minna!  Juba ainuüksi tunnustussõnade pärast, mida oma valla raamatukoguhoidjaid õnnitlema tulnud vallavanemad maaraamatukogude ja nende töötajate kohta laususid, tasus nii kaugele sõita!!! 

Aitäh, Põlva Keskraamatukogu perele ja ERÜ maaraamatukogu sektsioonile meeldejääva ürituse korraldamise eest!  Ja loomulikult arvukatele sponsoritele, kes üritust toetasid!

Mõned uued raamatud

Raamatukokku jõudis väike pakike uudiskirjandusega. Paki sisuga tutvu SIIN

Ettelugemist täis päev

Võib küll julgelt öelda, et Võiste raamatukogu jaoks läksid raamatukogupäevad käima üsna tegusalt. Kuna eile oli ettelugemise päev, siis me kogu päeva jooksul ka sellega aktiivselt tegelesime. Kohe hommikul saabusid raamatukokku meie väikesed päikesekiired lasteaia nooremast rühmast, kellega me lugesime Ellen Niidu juttu

"Kuidas onu Ööbik ennast riide paneb". No ta on ikka meie lastest tunduvalt kehvem riietuja!!!

Väikesed päikesekiired valmistuvad kuulama

Varsti jõudsid kohale vanema rühma lapsed Rannakarbi rühmast, kellega me lugesime Andrus Kivirähu raamatust "Kaka ja kevad" juttu lusikast, kes otsustas hakata mereröövliks. Lapsed arvasid, et nende lusikad on ka lõunat süües õige tihti mereröövlit mänginud.

                                             Rõõmsameelsed rannakarbid ettelugemise ootel

Päeva edenedes muutusid ka lapsed suuremaks. Lõunaks jõudsid kohale Tahkuranna kooli IV klassi õpilased koos õpetaja Terjega. Nemad tulid pidama raamatukogutundi, kus me tutvusime uuema lastekirjandusega ja otsisime raamatuid, mida oleks mõnus lastel lugeda. IV klassil on tore komme igal esmaspäeval loetud raamatut klassi ees jutustada. Ega me saanud ka nüüd lugemisest üle ega ümber. Iga laps (kokku 9) valis endale ühe raamatu ja luges sealt teistele tutvustuseks katkendi ette. 

               Evert loeb ette Kristiina Kassi raamatut " Kasper ja viis tarka kassi"

Leidsime üheskoos, et vahvaid lasteraamatuid on ikka täitsa palju!  Kristiina Kass ongi üks populaarseimaid lastekirjanikke neljanda klassi poiste seas. 

Päeva lõpuks jõudsid raamatukokku kõige staažikamad lugejad. Nagu tellitult langes meie kärajate päev kokku raamatukopäevade alguse ja ettelugemispäevaga, mida me ka üheskoos tähistasime. Alustuseks lugesin mina ette  Jüri Parijõe jutu "Kui isa kinkis raamatuid"  Seejärel  oli kõigil soovijail võimalus koosolijatele ette  lugeda. Minu väike pelgus, et äkki keegi ei  tahagi lugeda oli asjatu. Nii lugesime ette   jutustuse "Albikära Ants", Jüri Üdi, Ilmi Kolla, Juhan Liivi ja Hando Runneli luulet. Aitäh, Teile Saima, Anu, Lilli ja Marika!

       Saima loeb ette J. V. Jannseni juttu  "Albikära Ants" mis on lapsepõlvest saadik tema lemmikraamatuks.

 Selles raamatus selgub elutõde, et  keegi meist ei saa teiste inimeste meele järgi elada. 

Rannakarbi rühma lapsed teavad täpselt, et lugema peab sellepärast, et lugemine teeb targaks. Valik on TEIE!

Tegusaid raamatukogpäevi kõigile!

Tunnustus tublimatele lugejatele

Kuigi raamatukogupäevadeni on veel mõned päevad aega,  oli mul täna väga meeldiv võimalus kinkida raamatukogu poolt   Tahkuranna  kooli kogunemisel  tublimatele lastest lugejatele  raamatud.  Olen seda teinud ka varasematel aastatel, aga üsna mitmed  aastad on nii mööda läinud, et lapsed polegi peale kohustusliku kirjanduse midagi raamatukogust  laenutanud.  Aga  just  paaril viimasel aastal käivad raamatukogus lugemas jälle sellised lapsed, kes ei otsigi kõige õhemat kohustusliku kirjanduse raamatut ja loevad täiesti omal vabal tahtel !!!

                                Siin nad ongi - Võiste raamatukogu tublimatest tublimad lugejad:

                                                        ELIISE, GRITH ja JOHANNA

Kolmapäeval kärama

Kätte on jõudmas järjekordselt kuu kolmas kolmapäev, s.o kärajate kolmapäev. Et seekordne kärajate  päev ühtib just raamatukogupäevade  algusega, siis  tähistame loomulikult ka meie raamatukogupäevi  "Jah  lugemisele"  Loe raamatukogupäevadest lähemalt SIIT     Kuna  20. oktoobril on ka ettelugemispäev, siis on kõigil soovijail võimalik teistele ette lugeda oma lemmikluuletust või katkendeid mõnest lugemiselamusi pakkunud raamatust!

 Kohtumiseni kolmapäeval, 20. oktoobril kell 15.00!

Kuidas raskel ajal ellu jääda?

Praegusel majanduslikult raskel ajal, kus igal poekülastusel tabab meid järjekordne üllatus hinnatõusu näol, tuleb  kasuks igasugune hea nõu, kuidas niigi (tööandja poolt!) kärbitud eelarvega  hakkama saada. Tooksin siinkohal ära Wimbergi soovitused tema hiljuti ilmunud luulekogust "Wabastatud wärsid."

KUIDAS RASKEL AJAL ELLU JÄÄDA?

Lühike säästunipistik 

t o i t t 
jooge vett
siis tunnete
et kõht on täis

näljatunde leevenduseks
närige kuivanud leiba
siis hambad teatavad kõhule
et mis sa seal seletad
meil on küll tööd et tapab
see on psühholoogia

iga päev ei ole vaja süüa
kolmapäev ja pühapäev
võivad olla söömisvabad
aga konsulteerige enne
igaks juhuks perearstiga

maoga on see saladus
et mida vähem süüa
seda väiksemaks see muuttub
ja mida väiksem see on
seda vähem süüa nõuab
lõpuks piisab pähklist päevas
ja siis enam ei küsigi midagi.

liigutades kulutate energiat
lebage vaikselt ühe koha peal
kärppseid näitteks pole vaja ära ajada
need lähevad lõpuks ise minema
eriti kui toidulõhnu pole

v e s i, k a n a l i s a t s i o o n
kui  teil juhtub olema vesitualett
siis tõmmake seal vett ainult
igal teisipäeval ja laupäeval

näo- ja nõudepesuvett ei ole vaja lasta
torust alla voolata
seda saab kasutada vesitualetis
siis pole seal vaja ÜLDSE vett tõmmata

kasutage lauanõusid ökonoomselt
et vähendada nende pesemiseks kuluvat vett
näitteks sama taldrikut korduvalt
enamiku söögiriistu saab pärast söömist
edukalt suus puhtaks lutsida

soe vesi keerake kinni
vee näopesuks saate soojaks
hoides seda lambi hõõguses
või kütteperioodil radika peal
kui te just peate ennast pesema


e l e k t e r
koondage tegevused
mida ei saa teha pimedas
ühte tuppa ja süüdake tuli seal

veel parem
kui püüate õhtused toimetused
teha ära päevasel ajal
ja talvised suvel

akutoittel asju laadige lähimas kohvikus
samal ajal tutvuge pikalt menüüga
ja lõpuks öelge
ah gluteenivaba teil pole siin midagi

---

nii talitades elate üle kõikk
peale zombide rünnaku

Abiks Wimbergi tekstide lugejaile:

Oma ilukirjandusteostes kasutab Wimberg isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane nt k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades, juhul

• kui need häälikud asetsevad kaashäälikuühendis, olles selles foneetiliselt esileküündiv ja ühtlasi ka viimane osis (nt: nurkka, tarkkus, karppi, kilppi, karttul, vilttu; aga: viskas, kalpsas, tonksas, lirtsus, kompsu);
• kui neile häälikuile eelneb diftong või pikk täishäälik ega järgne kaashäälikut (nt: peattub, heittis, laippa, vaikkus, koukkis, kookki; aga: kõiksus, vaikne)

       Loe lähemalt  Wimbergi kohta   SIIT

Jälle uus raamatupakk

Kohale jõudsid järjekordsed uued raamatud. Vaata uusi raamatuid SIIT

Uued raamatud

Raamatukokku jõudis selle aasta kõige suurem raamatupakk ( kokku 39 raamatut). Paki sisuga tutvu SIIN

Elust enesest

Raamatukokku tuleb lugeja ja räägib, et eile tantsuproovis oli nende tantsuõpetaja kiitnud väga ühte raamatut, mis rääkis menopausist (vahemärkusena- tantsuõpetaja ei laenutanud seda raamatut Võiste raamatukogust)  Mina vaatasin kataloogist järgi, et päris sellise pealkirjaga raamatut meie raamatukogus ei ole, aga kutsusin inimese arstiteaduse riiuli juurde, et äkki leiame midagi samaväärset lugemist. Selle peale ütles lugeja, et  see polevat üldsegi arstiraamat vaid väga naljakas  jutukas. Ja siis ma äkki tabasin, millest on jutt - lugeja soovis armastusromaani  "Kuumahoogude klubi puhkus."

Raamatukogutund

Täna külastasid raamatukogu Tahkuranna kooli 2. ja 3. klassi lapsed (liitklass), et siin raamatukogutundi pidada.

   

           Õpetaja Anu selgitamas lastele ülesannet, mida nad kohe täitma hakkavad

Lapsed pidid raamaturiiulist leidma üles neid raamatuid, millest 2. ja 3. klassi lugemikes juttu on. See oli päris paras pähkel laste jaoks. Ega ei olnudki nii kerge raamatut leida. Seejärel tutvus iga laps endale valitud raamatuga ja luges sealt teistele paar huvitavat lauset ette. Kõige lõpuks pidid lapsed kirjutama raamatututvustuse-pealkiri, autor ja kas ta soovitab seda raamatut teistel lugeda. Ainult üks laps leidis, et tema oma raamatut ei soovita teistel lugeda (see  raamat oli Ungru, J. Minu lapsepõlve Paganamaa.)   

Üldiselt jäi silma, et enamus lasteraamatuid, kust  2. ja 3. klassi lugemispalad võetud, on ilmunud enne 2000. aastat ( suurem osa 1980. aastate lõpust). Uuematest on väärinud õpikusse pääsu Rand, H. "Nimeks nipsutera"; Kivirähk, A. "Sirli, Siim ja saladused";  Vainola, K. "Ville"; Pervik, A. "Paula esimene koolipäev." Mõni uuem raamat võis veel olla, aga lapsed võib-olla lihtsalt ei valinud ja otsinud neid.

Lõpetuseks oli 3. klassi õpilastel töövihikus harjutus, kus oli ühte veergu vaja kirjutada ajalehtede pealkirju ja teise ajakirjade pealkirju. Aga seda harjutust oli ju hästi mõnus täita raamatukogu ajakirjanduse riiuleid uurides! 

Üha enam kinnistub minus arusaam, et just raamatukoguhoidjate ülesandeks on tutvustada lastele kõige uuemat lastekirjandust, sest kooliprogrammi jõuab sellest ikka väga väike osake!                                                                                                                                                                                                     

Hilissuvine

Ja lõhnab angervaks

ja tulilill

ja ohakas.

On hilissuvi, on hilissuvi

ja pihlapuus 

on marjakobar

ja männikus 

on kanarbik.

Ja seda suve

ei tule enam

ei tule enam

seda suve.

                   /Viivi Luik/

Homme hommikul kell 6.09 võtab sügis suvelt juhtimisohjad üle. Nüüd ongi just  kõige õigem aeg viimastel aastatel Eesti ajakirjanduses ülipopulaarseks saanud   "sügiskaamost" (ÕS ütleb, et kaamos on sünkpime sügise- ja talveaeg) mõnusa juturaamatuga leevendada! Eestimaal kestab jätkuvalt lugemisaasta!

Uitmõtteid (raamatukogutöö kohta)

Selle nädala esimesel poolel on minusse kogunenud palju erinevaid emotsioone, mida ma tahaksin siinkohal teiega jagada! 

Esmaspäeva hommikul sain ootamatu telefonikõne (hääle järgi otsustades vanemalt proualt), kes eelmisel õhtul oli lõpetanud meie kodulootoimkonna poolt koostatud ajaloovihiku "Tahkurannast läbi aegade" lugemise ja tahtis edasi anda oma tänud selle raamatukese kirjutamise eest. Ta kiitis väga meie raamatut ja ütles, et on  palju uut sealt teada saanud. Loomulikult kulges minu edaspidine päev palju helgemas ja teotahtelisemas meeleolus!

Teisipäeval kohtusin oma ema juures  ühe prouaga, kes muide on aktiivne raamatukogu külastaja (aga mitte Pärnu maakonnas) Muu jutu seas ütles ta, et varem ta sai raamatukogutöötajaga loetu üle arutleda, aga nüüd on töötajal arvutiga nii palju tegemist - küll on internet aeglane ja küll ei tööta programm ja temaga ei ole  kellelgi  aega raamatukogus vestelda. Ja üleüldse pidi juba töölaud niisugune olema, et ega neljasilma vestlust ei olegi võimalik teise inimesega pidada. Samuti ei ole võimalik juba ammu sellest raamatukogust saada uuemat ilukirjandust (ta ei mõelnud ilukirjanduse all lihtsakoelisi tõlgitud armastusromaane!)

Ärge saage minust valesti aru, ma ei süüdista selle jutuga oma vestluskaaslast, ta  vahendas oma emotsioone, mis temal on tekkinud raamatukogu külastades. Tahan küsida (ka iseendalt), mis hetkest on saanud elutu masin tähtsamaks kui  inimene?!  Ma saan aru, et soses "masuga" on raamatukogud jälle "in" ja meie töökoormus oluliselt kasvanud. Me paneme üha süveneva uhkustundega  kirja järjest suurenevaid lugejate, külastuste ja laenutuste arve ( sest need on arvudega mõõdetavad suurused.) Aga me ei saa mõõta lugeja rahulolu -  tunnet, millega inimene lahkub raamatukogust! 

Kolmapäeva hommikul sattus Võiste raamatukogu internetipunkti üle pika aja välismaalane. Kui ta oma tegemised arvuti taga lõpetas ja lahkuma asutas, astus ta minu juurde  ja  tänas mind  kättpidi arvuti kasutamise eest, sealjuures ei kadunud kordagi tema näolt naeratus  (mitte ameerikalik  "keep  smiling") Ise loodan südames, et suutsin talle samaga vastata.

Et eile oli kuu kolmas  kolmapäev, seega kärajate kolmapäev, oli mul siiralt hea meel  näha meie seas ikka neid ühtesid ja samu inimesi, kes nüüdseks juba seitse kuud jutti on leidnud aega ja tahtmist ühises juturingis osalemiseks. Ma loodan väga, et need inimesed tunnevad end siin oodatuna ja lahkuvad peale üritust rahulolu tundega, vastasel juhul nad ju siia enam ei tuleks. Meie eilne külaline proua Helju Soomägi vääriks aga pikemat sõnavõttu ja minu niigi pikk jutt ei saakski otsa.  Ma arvan, et väljend  PÄIKESELINE INIMENE on kõige tabavam proua Helju iseloomustamiseks.

Te tahaksite minu käest küsida, mis mu pika jutu mõte on?  Tahan kokkuvõtteks öelda, et suheldes lugejatega me paratamatult mõjutame vastastikku  üksteist.  Minu jaoks on väga   oluline see, mis emotsiooniga lahkuvad inimesed raamatukogust,  kuid samas on just raamatukogu külastajad ka need, kes annavad energiat igapäevaseks tööks!!! Aitäh kõigile, kes te oma olemasoluga tööpäeva päikselisemaks muudate!!!

Kärajad

Kolmekümne kraadisest kuumusest on  järgi ainult  mälestus (tabas meid juulikuu kärajatel!) ja momendi kõige aktuaalsem jututeema  on vaieldamatult suur seenesaak. 

Ootame kõiki huvilisi järjekordsetele kärajatele, mis saavad toimuma kolmapäeval, 15. septembril kell 15.00 (endiselt KOKOKO!) Meiega tuleb oma mälestusi jagama 1945. -1947.aastal Tahkuranna koolis õpetajana töötanud proua Helju Soomägi (neiuna Pukk), kes ühtlasi täitis samal ajal ka raamatukogu juhataja kohustusi.

                 Kohtumiseni kolmapäeval!

Hea tuju raamat

Viimaste raamatute seas jõudis raamatukogusse ka soomlase Anssi Orrenmaa koostatud nõuanderaamat

"Nipid ja trikid asjalikud ja rohelised." vaata Seda raamatut sirvides sain ma tõeliselt hea tuju. Kas sina teadsid mitmel erineval moel on võimalik kasutada vanu katkiseid sukkpükse?  Kui ei, siis võta teadmiseks, et 62. viisil.

Näiteks: Kartulikrõpse süües ei lähe käed rasvaseks, kui pista käsi sukkpükste ühte säärde ja kasutada seda kindana või siis  jooksujalatseid võib kaitsta sügisel pori eest, kui tõmbate nende peale vanad sukkpüksid. Iseenesest väga praktilised nõuanded ju. Loomulikut on ka tõsiseltvõetavaid nippe kilekoti, pesupulga, plastpudeli, piimapaki, ajalehe jne. kasutamise kohta. Sügisestele vihmadele mõeldes üks kasulik nipp: vihmaga aiatööd tehes ei valgu vesi silma ja krae vahele, kui panna korraga pähe kaks nokkmütsi. Ühel mütsinokk taha-, teisel ettepoole.

Kuigi see raamat ei ole välja antud just huumoriraamatuna, ütleb ka raamatu autor, et kõiki nippe ei maksa surmtõsiselt võtta. Selle kinnituseks toob ta järgmise näite: Oma tuttavate numbrid leiate suurest kollasest telefoniraamatust hõlpsati üles, kui tõmbate kõik tundmatud numbrid maha.
Kas ma nüüd selle  head tuju tekitava raamatu eest olen nõus 202 krooni maksma, on muidugi iseküsimus.

Uued raamatud

Peale pikka  puhkuste perioodi jõudis ka esimene pakk raamatuid raamatukogusse. Aga raamatuid tutvustavat lehekülge Google Documentides tegema hakates tabas mind suur üllatus. Nagu E- kooli arendajad, nii on ka Google Docs'i tegijad suurt vaeva näinud, et arvutikasutaja liiga kergesti  nii öelda  "asjale  pihta"  ei  saaks. Ma ei tea, kas see on minu probleem, aga mulle tundub, et paljud arendused internetis  suudavad viimasel ajal lihtsad asjad ainult keerulisemaks muuta! Ja mõne väga vana exploreri versiooniga ei ole üldse enam võimalik goooglis  dokumente koostada. Aga   uute raamatutega saad tutvuda SIIN

Head kooliaasta algust!

PUUD ANNAVAD KÄEST KÄTTE TUULT,

käest kätte, ladvast latva tuult.

Külm pihlamarju nopib puult

ja laste kilkeist kaigub hoov.

Käib  salasosin  puule  puult

kui kutsekumin suule suult-                                 

üks  igatsus,  üks  salasoov.

Pärn kasvab vaikselt  endamisi

ja järjest  valjeneb  ta müha.

Ka laps ei kasva lendamisi, 

ta kasvab vaikselt, üha, üha.

Puud annavad käest kätte tuult

ja inimpõlved teatepulka.

Kes  väike  tarkust  kogub truult, 

see sobib varsti suurte hulka.

On  ühed   väljalennupakul

ja teised alles raja hakul,

ei iial tühjaks  jää  see õu,

ei iial  vanaks jää see  õu.

On järjest uutel koolialgus

ja läinuid  saadab  koolivalgus.

Puud annavad käest kätte tuult,

käest kätte, ladvast  latva  tuult.

Ja põlvest põlve kestab see-

koolirõõm ja koolitee. 

                                  / Lehte Hainsalu /
 

HEAD KOOLITEED KÕIGILE VÄIKESTELE JA SUURTELE KOOLILASTELE!!! 

  

                                               
 

Aeg tööle hakata

Ongi puhkus nagu linnulennul läbi saanud ja  peaaegu suvi ka! Küll tahaks blogisse midagi väga tarka, asjalikku ja originaalset kirjutada, aga pea on puhkamisest ikka täitsa  tühi. Seepärast teatan lihtsalt kõigile Võiste raamatukogu lugejatele, et raamatukogu on sellest nädalast alates avatud tavapärastel aegadel. 

Kohtumiseni!!!

Puhkus

Ehkki USA  andmetele tuginedes on  raamatukoguhoidja töö kümne kõige pingevabama elukutse seas 7. kohal (põhjalikumalt võid sellest lugeda SIIT), kulub isegi raamatukoguhoidjale ära suvine puhkus ja "patareide laadimine uue energiaga".  Sellega seoses ongi alates 12. juulist kuni 22. augustini (kaasa arvatud!) raamatukogu avatud NELJAPÄEVITI  9.00 - 18.00!
         
       Naudi ka Sina üürikest Eestimaa suve! (soovitavalt koos raamatuga!!!)

                                                                            (Marta Toomla foto)
 

I poolaasta loetavamad raamatud

Võiste raamatukogu laenutuste edetabel 2010. aasta esimesel poolaastal

 Eelrand, Helen Anne Veesaar : elus, see on kõige tähtsam!  Laenutusi 12

 Kivimaa, Evelin Arvo Kukumägi : alasti elu : ärajoonud näitlejad lastakse ju

maha? Laenutusi 12

 Laanem, Tiina Kihnu Virve : nagu linnukene oksal. Laenutusi 11

 Hofberg, Angela Ikkagi          Laenutusi 10

 Brown, Sandra Suitsukate      Laenutusi 10

 Rakke, Kerttu Rahatuulutaja   Laenutusi 10
 Oksanen, Sofi Puhastus          Laenutusi 10
 Erich, Artur Varjud                 Laenutusi 10

Kõiki järgnevaid raamatuid laenutati 9 korda

Lember, Ira Päevalilled
Kudu, Reet Kaika Laine - sajandi naine : Kaika kaemus
Oksanen, Sofi Stalini lehmad
Mallery, Susan Vana arm ei roosteta
Võrno, Hannes Poisi lugu
McCall, Dinah Ellujäänud
Roberts, Nora Päranduse koorem
Sepp, Adena Peljatud tunded
Michaels, Kasey Hulljulge kaunitar
Denton, Jamie Õigus vaikida
Quinn, Tara Taylor Jõhker mäng
Michaels, Fern Pärast homset
Tohvri, Erik Kodutute küla. Neljas raamat, Läänetuul, taeva luud
Holm, Stef Ann Ainus, mis oluline
Karm, Hille Elle Kull : unes ja ilmsi
Gregori, Evert Kesk surnud lilli

      

Suvi

Taeva silmad on mu kohal

sügavad ja hellad.

Kõrgel rohelises kuplis

löövad metsakellad.

                       Suvi sammub üle põllu,                        

juustes viljakõrred,

mullas kobrutades  käivad

suured pulmatõrred.

Mõdupiisku pillab õitest

ristik  mesirõske.

Maasikatel magus veri

valgub ühte  põske.

Õnnekruusid  ääretasa!

Päev  on lukku  pannud

roosipuhma  õhetusse

mustad murekannud.    

Rõkka, kägu! Homme juba

kustub hääl su nokas

ja meil mõlemal on kurgus

valus odraokas

/Betti Alver/

Ilusat jaaniaega!

Raamatukogu avatud jälle pühapäeval, 27. juunil.

Juunikuu uued raamatud

Juunikuu uute raamatutega on võimalik tutvuda SIIN

Jälle kärama!

Kärajatel osalejate üksmeelne otsus oli, et suvepuhkusele me ei lähe. Nii, et kohtume järjekordselt KOLMAPÄEVAL, 16. JUUNIL   KELL 15.OO!

Ka kõik uued osalejad on oodatud!

Võiste rahvamajas toimunud koosoleku valgusel

3. juunil 2010 toimus Võiste rahvamajas koosolek, kus oma kodukülast hoolivaid inimesi kutsuti Tahkuranna Kultuuriseltsi  ja vallavolikogu liikme Sirje Jõgiste poolt mõtlema VANA, VÄÄRIKA KUID VEIDI VÄSINUD RAHVAMAJA TULEVIKU ÜLE.  

Täna leidsin 1932. aasta 28. jaanuari Pärnu Päevalehest järgmise artikli:

 Ei ole midagi uut siin päikese all!

Rõõm tublidest majanaabritest

Õigupoolest kuuluks järgnev  kirjatükk oktoobrikuu rubriiki "Täiskasvanud õppija nädal", aga selleks ajaks on uudis täiesti aegunud. Nimelt tahan kiita eriliselt tublisid lasteaiaõpetajaid ja muusikaõpetajat oma naaberasutusest Võiste lasteaiast. Juba aastaid on haridus (loe: kõrgharidus!) selle lasteaia õpetajate seas väga kõrges hinnas olnud. Kõik, kes siia lasteaiaõpetajaks või muusikuks tööle asuvad, need ka kohe kõrgharidust omandama hakkavad.  Nii on nad oma õpihimuga nakatanud ka vanemad olijad. Ei ole kerge perekonna ja töö kõrvalt õppida, sealjuures veel ise oma õpinguid rahastades. Eelmisest nädalast alates on Võiste lasteaias juures jälle kolm kõrgharitud lasteaednikku. Signe lõpetas oma õpingud juba jaanuaris.  Signe, Liis, Malle ja Maike on vastsed Tallinna Ülikooli lõpetajad. Kui siia lisada veel Piret  ja logopeed Marika,  kes on omandanud kõrgahariduse juba varem, siis ongi nüüdsest (ka paberite järgi!) meie kandi väikesed "Rannakarbid" ja  "Päikesekiired" väga tublide, kaasaegsete kasvatusmeetoditega kursis olevate töötajate kasvatada! Edu neile selles nii vajalikus ja vastutusrikkas töös!

Loomulikult on väga tubli ka kogu ülejäänud lasteaia personal, kes abistab lasteaiaõpetajaid oma "taustatööga"

Uued raamatud

Veel üks pakk uute raamatutega jõudis enne kuu lõppu raamatukogusse. Tutvu paki sisuga SIIN

Ka III kärajad on ajalooks saanud

Eile oli siis jälle see päev, mil kõigil soovijail oli võimalik raamatukokku kärama tulla. Kolme korraga on meil kujunenud  seltskond inimesi, kes leiavad, et arutatavad teemad on neile olulised ja peavad vajalikuks kohale tulla. Vaatamata väga suvisele ilmale oli meid kokku 11 kärajat. Kõik need kolm kärajat on näidanud, et just koduloohuvilised inimesed on need, kes on omale selle ürituse näol väljundi leidnud. Ühiselt otsustati, et kärajad suvepuhkusele ei lähe ja järgmine kokkusaamine on 16. juunil.

Järjekordsed kärajad

On tore, et meie kohalikud kärajad on täishoo sisse saanud.  Kõik huvilised on oodatud raamatukokku III kärajatele.  Kohtume kolmapäeval, 19. mail kell 15.00 !!!

Maikuu OMA LEHT

Ka aprillikuu on ajalooks saanud ja uus Oma Leht jälle ilmunud. Loe  kohalikke uudiseid SIIT

Maikuu uued raamatud

Raamatukokku jõudis järjekordne pakk uute raamatutega. Paki sisuga saad tutvuda SIIN

Lugemiselamus. Mõtteid Marie Underist (jutumärkidega ja ilma).

Alljärgneval mõtete vabajooksul on mitu põhjust. Möödunud aasta lõpul trükist ilmunud Sirje Kiini doktoritööd „Marie Under“ tervitati ja tutvustati kaunikesti kummalisel moel – pidavat teine olema poetessi metsikut armuelu paljastav teos. Vastavasisuline meediamullike plahvatas  Õhtulehes ja Sirbis. Riigikogu liige Evelyn Sepp hurjutas doktor Kiini labasuse eest. Pole parata – kui meie raamatukogu haldjas Ülle osutas uudiskirjanduse riiuli poole ja nimetas, et Under olla kohale jõudnud, haarasin 864 lehekülge väidetavat kirjanduslikku skandaali kaasa, tassisin koju ja võtsin käsile.

Antagu mulle andeks, aga leidsin sealt hoopis teise loo. Lugesin tüdrukust, kelle koolitee katkes perekonna vaesuse tõttu. Sellele vaatamata sai temast Printsess. Nagu muinasjutt, eks ole? Ma ei hakka siinkohal Sulle, kallis lugeja, seda lugu ümber jutustama. Võin vaid kirjutada sellest, kuidas nägin seda pikka, karmi, kohati ebaõiglast ja kaunist elulugu.

Marie Underi õnn ja õnnetus ühtekokku seisnes tema kultuurijanus. Ise on ta selle igatsuse sõnastanud nii: „...kuid – mind kiusas ja näris tung vaimlise elu järele. Leidsin, et midagi minus raisku läheb, kui seda toita ei saa.“. Erinevad eluvaated ning kardinaalselt vastandlikud väärtushinnangud olid põhjuseks, miks lagunes Marie Underi ja Karl Hackeri 1902. aastal sõlmitud abielu.

Jajah – oleme tõesti jõudnud teema „Marie Under ja mehed“ juurde. Karl Haker, Eduard Vilde, Ants Laikmaa, Friedebert Tuglas, Artur Adson – võiks ju tõesti silmi pööritada ja näpuga näidata. Samas on igaühel neist Underi poetessiks kasvamise loos oma osa. Eduard Vilde (kellega tutvudes oli Marie Under vaid 17aastane) ärgitas tütarlast kirjutama, kunstnik Ants Laikmaa innustas luuletama eesti keeles (esimesed luuletused kirjutas nooruke Under saksa keeles). A. Laikmaa oli ka see, kes M. Underi teadmata valiku tema eestikeelseid luuletusi ajalehtedele saatis. Tuglase arvustuses pillatud sõna „diletant“ sundis Underit oma luulega pikka aega tõestama, et ta seda mitte ei ole. Ning kas saab Marie Underile tema õnneotsinguid pahaks panna, seda enam, et neist sündisid imetabased sonetid? Karmidele kohtumõistjatele lohutuseks olgu öeldud, et toonased kriitikud olid piisavalt mürgised – lausa nii mürgised, et Marie Under lihvis veel vanuigi oma nooruspõlve sonetid „viisakamaks“, kaotades märgatavalt värskuses ja vahetuses.

Artur Adson on kahtlemata mõjuvõimsaim mees Marie Underi elus – abikaasa, kroonik, mänedžer, hingehoidja, põetaja – sõnaga – elutugi. Underi elulugu lõpuni loetud, tekkis mul omajagu paranoiline mõte: kas äkki Artur Adson, et Printsessi kindlamini endale hoida, ei haaranud ehk tema elu juhtimist ja korraldamist liialt oma kätte? Jäägu see siinkohal minupoolseks spekulatsiooniks.

„Marie Under“ on lugu tüdrukust, kellest sai Printsess. See on ebatraditsiooniline muinasjutt, sest  vaatamata kohustuslikele komponentidele (eluraskused, viletsus, vääritimõistmine, elu eksiilis) jäi Prints leidmata. Siuru unetu Printsess rändas läbi pika elu, kaaslaseks vaid truu Paaž. Võib-olla jõudis ta ise ka selle tõdemuseni ning see äratundmine toitis tema võrratut ajaluulet.

Armas inimene. Palun Sind, isegi kui Sul on antud teose suhtes eelarvamus (ja eriti siis) ning kui oled valmis aega võtma, loe Sirje Kiini „Marie Underit“. Sa ei kaota midagi, mõtteainet saad seevastu küllaga. Miks ei pälvinud Marie Under kunagi Nobeli kirjanduspreemiat (kuigi esitati nominendiks paarikümnel korral)? Kas tead, et Marie Under on tõlkinud erinevate autorite loomingut kuueteistkümnest keelest? Miks oli tema luule ning olemasolu Nõukogude võimule nii ohtlik, et sundis luuletaja "keelatuks" tunnistama ja isegi tema raamatuid põletama?

Lõpetan tsitaadiga autorilt: „Nii võib öelda, et igal lugejal ja igal põlvkonnal on oma Marie Under, keda kas ülistatakse või keelatakse, austatakse või alandatakse, deklameeritakse või parodeeritakse, ülendatakse või alandatakse.“

Rikastavat ja elamusterohket lugemise aastat soovides:  Piret Linnumäe.

Kokkuvõte eilsetest kärajatest

Niisiis oli eile jälle kuu kolmas kolmapäev ja sellega seoses ka kohalike kärajate päev. Nagu varem mitmed korrad sai välja hõigatud, osales meie juturingis Tahkuranna valla pärandkultuuri inventeerija Lauri Orav (oma tegemisi meie vallas tutvustab ta ka kohalikus aprillikuu ajalehes Oma Leht)

Lauri on pildil see kõige noorem mees, kes kogub infot ja muidugi teeb pidevalt märkmeid!

Selgus, et töö käib juba täie hooga. 

 

Kogutud informatsioon meie valla pärandkultuuri kohta kantakse vastavale kaardile.

Ega väga suures seltskonnas (eile oli meid kokku 17 kärajat) ei ole võimalik kõiki objekte hakata läbi arutama, seepärast lepiti kokku Lauriga, et ta võtab individuaalselt nende inimestega ühendust, kellel on talle huvitavatest objektidest rääkida. Aga kohalik kultuuripärand Tahkuranna vallas tundub olevat ammendamatu!

Mais algavad Lauri Orava jutu kohaselt juba välitööd (objektide mõõdistamine), selleks on vaja aga maaomanike luba, kelle kinnistul vastav objekt asub. 

Järgmiseks korraks konkreetseid teemasid üles ei kerkinud, aga väga tabavalt küsis minu käest üks kärajatel osaleja: "Kas sa kardad, et meil jututeemad otsa lõpevad või?" Ega ei karda küll, pigem kipub ikka enne ajalimiit otsa saama!

Soovime kõigi kärajatel osalenute poolt Laurile jätkuvalt jõudu selleks tänuväärseks tööks, mida ta teha on võtnud! Eks me hoia ka edaspidi tema tegemistel siinmail silma peal!

Järgmiste käramisteni maikuus!

Uued raamatud

Raamatukokku  jõudis järjekordne pakk uudiskirjandusega. Tutvu uute raamatutega SIIN

Lähenevad II kohalikud kärajad

Nagu linnulennul on järjekordne kuu mööda saanud. Kohe on kätte jõudmas kuu kolmas kolmapäev ( kärajate kolmapäev) 

Kohtume 21. aprillil kell 15.00!!!  Meie juturingis osaleb Tahkuranna valla pärandkultuuri inventeerija Lauri Orav (vaata ka blogi 18. märtsi postitust!)

Aprillikuu OMA LEHT

Trükivalgust on näinud värske Tahkuranna valla häälekandja. Uut Oma Lehte saad lugeda SIIT

Uued raamatud

Üle pika aja jõudis raamatukokku jälle uus raamatupakk. Uute raamatutega saad tutvuda SIIN

Lasteraamatupäev

Täna hommikul käisid raamatukogus külas lasteaia Päikesekiire ja Rannakarbi rühma lapsed, et tähistada rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Kuna sel aastal langevad ka kevadpühad just samale päevale, siis vaatasime raamatuid, kus oli juttu munadest, tibudest ja jänkudest. Leidsime, et kõige rohkem raamatuid on kirjutatud ikkagi jänestest. Vanema rühma lapsed kuulasid jutustust lihavõttejänese murest ja sellest,  kuidas see mure lahendatud sai. Aga, kui on juba kord raamatukogusse tuldud, siis tuleb ju üle vaadata ka kõik teised huvitavad lasteraamatud - leida üles just see õige raamat! (kõlab ju selle aasta lasteraamatupäeva deviiski  RAAMAT OOTAB SIND, LEIA TA ÜLES!) Loe lähemalt lasteraamatupäeva kohta SIIT!

Vaieldamatult on poiste lemmikuteks autoraamatud ja tüdrukutel printsessiraamatud!

Veidi kohalikest kärajatest

Niisiis said eile  I Võiste kandi kärajad toime pandud. Kohe algul tegime selgeks, et "käramine" ja "käratsemine" on ikka täiesti kaks eri asja ja järgnevad kaks ja pool tundi möödusid väga asjalikus õhkkonnas.  Eile oli põhiteemaks PÄRANDKULTUUR. Meie hulgas viibis Pärnumaa Koduloolaste Seltsi juhataja Mart Liira, kes andis ülevaate sellest, et kohe alustab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pärandkultuuri objektide inventeerimist Pärnumaal. Põhjalikumat teavet sellest teemast saab SIIT.  Probleemiks on aga koduloolaste arvates see, et inimesed, kes koolitatakse loodusobjekte inventeerima ei ole tuttavad kohalikule rahvale oluliste ajalooliste väärtustega. Siit tekibki küsimus - kes viib kokku RMK poolse inventeerija ja kohalikud niiöelda "teadjad mehed ja -naised?" Kas me siis isegi kõigist neist vanadest rannalautritest, püümajadest, tuulikute asukohtadest jne. teadlikud oleme? Kärajate otsus oli järgmine:  et ennetada tekkivaid probleeme, tuleb järgmistele kärajatele kuu aja pärast kutsuda kohale inimene, kes on määratud Tahkuranna valla pärandkultuuri objekte inventeerima. Vähemalt valla lõunapoolse osa kohta saaks ta sellelt seltskonnalt küll tänuväärset infot! 

Panin illustratsiooniks ühe pildi ka!

Kõigil soovijail on võimalik kärajatega liituda järgmisel korral!

Meeldetuletus

Kolmapäeval, 17. märtsil kell 15.00 (Pea meeles märksõna KOKOKO!!!) toimuvad Võiste raamatukogus I  KOHALIKUD KÄRAJAD, kus kõigil soovijail on võimalik tulla ja oma sõna sekka öelda.

                                 Tule ja kära koos meiega!!!

Mikk Sarv kirjutab oma blogis kärajate kohta  järgmist: "Kõik head asjad maailmas on ümmargused. Päike on ümmargune, Maa on ümmargune, Kuu on ümmargune. Meie esimene toitja, ema rind on ümmargune. Küllap sellepärast kogunesidki inimesed ammustel aegadel RINGI, kui tahtsid midagi olulist lahti arutada ja hea otsuseni jõuda. Ringi kaasnimeks on olnud kera või ka kära, millest ongi tuletatud taoliste arupidamiste muistne nimi KÄRAJAD. Sõna ainsuse vorm on KÄRA. Kärajad tähendab seega mitmeid, korduvaid kokkuistumisi sama asja selgeks arutamisel.

Kisa ja kära on nüüd küll kaugel ja kõrgel, kuid aina rohkem meid endid puudutavaid olulisi asju jäävad läbi arutamata ja mõistlikult otsustamata. Siit koorubki mõte – ehk on lapsepesuveega ka laps minema visatud? Püüdkem taas leida tühjale kärapidamisele eelnenud aegade arukate arutelude viisi, mis aitab inimestel kokku saada näost näkku, nii, et keegi ei ole ülemal ega alamal, et igaühe sõna maksab ja loeb."