Avatud



AVATUD

E T K N 9.00 - 18.00 P 12.00 - 16.00

Iga kuu viimasel neljapäeval suletud.
Samadel kellaaegadel on avatud Avalik Internetipunkt (AIP)

31.3.15

Pitsilised lood...

...on Aide Leit-Lepmetsa maalinäitus, mis kaunistab Võiste Raamatukogu seinu lähikuudel.  
Pärnu Keskraamatukogus ületas  sama näituse avamine  "uudiste künnise" ja sündmusest ilmus 13. jaanuaril Pärnu Postimehe veebilehel Karin Klausi poolt näitust tutvustav artikkel.

Maalidel kohtuvad pitsid ja muinasjutud


Aide Leit-Lepmetsa maalid jutustavad ilusa lõpuga lugusid.

 Pärnu keskraamatukogu trepigaleriis Aide Leit-Lepmetsa näitusel “Pitsilised lood”    seiklevad maalidel õnnelikud printsessid ja naiselikud unistajad.
Kunstniku maalide peategelased on Leit-Lepmetsaga sarnased punapäised ja naerusuised romantilised naised soojas, turvalises ja kaunis keskkonnas.
Haapsalu kunstikoolis õpetajana töötava autori sõnutsi ei maali ta ennast teadlikult, kuigi tüdrukud piltidel on tõesti tema moodi.
“Minu töid võib ilmselt nimetada lausa ilutsevateks, aga mulle meeldib naiselik ja kaunis maailm,” tõdes Leit-Lepmets. “Igal pildil on oma lugu, mille algus ja lõpp tuleb vaatajal ise välja mõelda.”
Maalitud tüdrukud naudivad silmanähtavalt oma elu: hõljuvad boheemlaslikult pilvedel, mõnulevad värske ajalehe ja kohvitassi taha, unistavad õunapuu all, imetlevad uusi kingi, säravad pruutkleidis ja kallistavad printsi.
Paljudes töödes on tähtis roll pitsidel, mis on kootud kleitideks pilditüdrukute selga, voogavad merelainete, kohevate pilvede, musta öötaeva või kohvilaua linikutena.
Iga selline Haapsalu salli- ja äärepits on unikaalne käsitöö ja iga muster ise nimega.
Leit-Lepmets tunnistas, et ise ta õhkõrna ja nupulist-mustrilist pitsi kahjuks kududa ei oska. Haapsalu pitsiga puutus naine tihedamalt kokku Haapsalu rätiku muuseumis selle eestvedajana kümne tegutsemisaasta jooksul.
Näitusele jõudnud maaliseeria sündis spetsiaalselt Haapsalu pitsikeskuse tarvis ja see ühendab kunstniku armastust maalimise ja pitside vastu. Ühtegi väärtuslikku ja töömahukat Haapsalu salli-rätikut pole siiski piltide tarvis tükkideks lõigatud: mõne tükikese on sõbrad spetsiaalselt kudunud, mõni suurematest töödest üle jäänud. Muinasjututeemaliste piltide seeriat kaunistavad säravad poepitsid, mõnele tööle on jõudnud second hand-kauplustest leitud käsitööpitsid.

                             Kes ei tule vaatama, see ei näe!


17.3.15

Tegusatel Vanaemadel külas

Eile veetsin mõnusa tunni kohalike Tegusate Vanaemade seltsis. Rääkisime emakeelepäevast.

           
   Fotol on esiplaanil vanaemade poolt minule kingitud uhke isetehtud karp, mis tõestab, et vanaemad tõesti väärivad tegusate nimetust. Minu lahkudes hakati aga dekupaaž ehk salvrätitehnikat õppima. 

12.3.15

Väikesed Päikesekiired

Täna külastasid läheneva emakeelepäeva puhul raamatukogu väikesed naabrid lasteaia Päikesekiirte rühmast. Igaüks leidis kiiresti endale meeldiva raamatu. 



Jälle oli üks tore hommikupoolik vahvate päikesekiirte seltsis

11.3.15

1. klassi külaskäik

Täna külastas raamatukogu meie kooli 1. klass. Põhjusi külastamiseks oli üsna mitmeid:
* Kuna 14. märtsil on emakeelepäev, siis kestab juba nädala algusest eesti keele nädal
* Aabitsas oli just juttu raamatukogu teemal
* Kohe tuleb aabitsas ka katkend Eno Raua "Sipsikust." Tore oli üle vaadata, mida vahvat on Eno Raud veel lastele kirjutanud.
* Hiljuti õppisid lapsed, mis on sugupuu. Eno Raud on väga hea näide sellest, kuidas ühes sugupuus võib olla nii palju kirjanikke!

Lapsed tutvusidki Eno ja Piret Raua raamatutega. Igaüks valis endale ühe meeldiva raamatu, luges sealt teistele ette ja lõpuks valmis veel vahva pilt ka!
                        




Omalt poolt tahaksin kiita tublisid ja asjalikke lapsi ja õpetaja Anut! Teiega oli tore!


10.3.15

Märtsikuu Oma Leht

Loe värsket Tahkuranna valla ajalehte Oma Leht SIIT

4.3.15

150 aastat Eduard Vilde sünnist

Eesti üks tunnustatuim Vilde-uurija Livia Viitol alustab oma monograafiat  "Eduard Vilde" (Tänapäev, 2012) järgmiselt: "1933. aasta lõpus elavate kirjast lahkunud Eduard Vilde kuulub nende kirjanike hulka, kelle kohta öeldakse: oli oma ajast ees. Paljud Vilde teosed ja tegelaskujud kannavad märgilist staatust ka tänapäeval.
  Vilde ideaaliks oli vaba ja iseseisev rahvas, haritud ning demokraatlik ühiskond. Õiglustunnet oluliseks pidanud kirjaniku ja ajakirjanikuna ei jäänud ta kunagi pealtvaatajaks, vaid sekkus ka ise sündmustesse kas kirjurtades või sõna võttes. Vilde oli looja, kes suutis teha üheaegselt nii kirjaniku- kui ka ajakirjanikutööd, olla kriitik ja poliitik, tõlkida teiste rahvaste kirjandust ning hoida end kursis kirjandus-, teatri- ning kunstimaailmaga. Naljakate ja traagiliste lugude jutustajast endale rahva eestkõnelejaks ja sellele samale rahvale eneseusku sisendavaks kirjanikuks olemine tähendas ka katsumusi ja eneseületust. Ometi kirjutas Vilde end ajast ja oludest läbi: tema sõnumit usaldati. Karismaatiline kirjanik armastas oma rahvast ja rahvas armastas teda."