Avatud



AVATUD

E T K N 9.00 - 18.00 P 12.00 - 16.00

Iga kuu viimasel neljapäeval suletud.
Samadel kellaaegadel on avatud Avalik Internetipunkt (AIP)

22.4.10

Lugemiselamus. Mõtteid Marie Underist (jutumärkidega ja ilma).

Alljärgneval mõtete vabajooksul on mitu põhjust. Möödunud aasta lõpul trükist ilmunud Sirje Kiini doktoritööd „Marie Under“ tervitati ja tutvustati kaunikesti kummalisel moel – pidavat teine olema poetessi metsikut armuelu paljastav teos. Vastavasisuline meediamullike plahvatas  Õhtulehes ja Sirbis. Riigikogu liige Evelyn Sepp hurjutas doktor Kiini labasuse eest. Pole parata – kui meie raamatukogu haldjas Ülle osutas uudiskirjanduse riiuli poole ja nimetas, et Under olla kohale jõudnud, haarasin 864 lehekülge väidetavat kirjanduslikku skandaali kaasa, tassisin koju ja võtsin käsile.

Antagu mulle andeks, aga leidsin sealt hoopis teise loo. Lugesin tüdrukust, kelle koolitee katkes perekonna vaesuse tõttu. Sellele vaatamata sai temast Printsess. Nagu muinasjutt, eks ole? Ma ei hakka siinkohal Sulle, kallis lugeja, seda lugu ümber jutustama. Võin vaid kirjutada sellest, kuidas nägin seda pikka, karmi, kohati ebaõiglast ja kaunist elulugu.

Marie Underi õnn ja õnnetus ühtekokku seisnes tema kultuurijanus. Ise on ta selle igatsuse sõnastanud nii: „...kuid – mind kiusas ja näris tung vaimlise elu järele. Leidsin, et midagi minus raisku läheb, kui seda toita ei saa.“. Erinevad eluvaated ning kardinaalselt vastandlikud väärtushinnangud olid põhjuseks, miks lagunes Marie Underi ja Karl Hackeri 1902. aastal sõlmitud abielu.

Jajah – oleme tõesti jõudnud teema „Marie Under ja mehed“ juurde. Karl Haker, Eduard Vilde, Ants Laikmaa, Friedebert Tuglas, Artur Adson – võiks ju tõesti silmi pööritada ja näpuga näidata. Samas on igaühel neist Underi poetessiks kasvamise loos oma osa. Eduard Vilde (kellega tutvudes oli Marie Under vaid 17aastane) ärgitas tütarlast kirjutama, kunstnik Ants Laikmaa innustas luuletama eesti keeles (esimesed luuletused kirjutas nooruke Under saksa keeles). A. Laikmaa oli ka see, kes M. Underi teadmata valiku tema eestikeelseid luuletusi ajalehtedele saatis. Tuglase arvustuses pillatud sõna „diletant“ sundis Underit oma luulega pikka aega tõestama, et ta seda mitte ei ole. Ning kas saab Marie Underile tema õnneotsinguid pahaks panna, seda enam, et neist sündisid imetabased sonetid? Karmidele kohtumõistjatele lohutuseks olgu öeldud, et toonased kriitikud olid piisavalt mürgised – lausa nii mürgised, et Marie Under lihvis veel vanuigi oma nooruspõlve sonetid „viisakamaks“, kaotades märgatavalt värskuses ja vahetuses.

Artur Adson on kahtlemata mõjuvõimsaim mees Marie Underi elus – abikaasa, kroonik, mänedžer, hingehoidja, põetaja – sõnaga – elutugi. Underi elulugu lõpuni loetud, tekkis mul omajagu paranoiline mõte: kas äkki Artur Adson, et Printsessi kindlamini endale hoida, ei haaranud ehk tema elu juhtimist ja korraldamist liialt oma kätte? Jäägu see siinkohal minupoolseks spekulatsiooniks.

„Marie Under“ on lugu tüdrukust, kellest sai Printsess. See on ebatraditsiooniline muinasjutt, sest  vaatamata kohustuslikele komponentidele (eluraskused, viletsus, vääritimõistmine, elu eksiilis) jäi Prints leidmata. Siuru unetu Printsess rändas läbi pika elu, kaaslaseks vaid truu Paaž. Võib-olla jõudis ta ise ka selle tõdemuseni ning see äratundmine toitis tema võrratut ajaluulet.

Armas inimene. Palun Sind, isegi kui Sul on antud teose suhtes eelarvamus (ja eriti siis) ning kui oled valmis aega võtma, loe Sirje Kiini „Marie Underit“. Sa ei kaota midagi, mõtteainet saad seevastu küllaga. Miks ei pälvinud Marie Under kunagi Nobeli kirjanduspreemiat (kuigi esitati nominendiks paarikümnel korral)? Kas tead, et Marie Under on tõlkinud erinevate autorite loomingut kuueteistkümnest keelest? Miks oli tema luule ning olemasolu Nõukogude võimule nii ohtlik, et sundis luuletaja "keelatuks" tunnistama ja isegi tema raamatuid põletama?

Lõpetan tsitaadiga autorilt: „Nii võib öelda, et igal lugejal ja igal põlvkonnal on oma Marie Under, keda kas ülistatakse või keelatakse, austatakse või alandatakse, deklameeritakse või parodeeritakse, ülendatakse või alandatakse.“

Rikastavat ja elamusterohket lugemise aastat soovides:  Piret Linnumäe.

Kokkuvõte eilsetest kärajatest

Niisiis oli eile jälle kuu kolmas kolmapäev ja sellega seoses ka kohalike kärajate päev. Nagu varem mitmed korrad sai välja hõigatud, osales meie juturingis Tahkuranna valla pärandkultuuri inventeerija Lauri Orav (oma tegemisi meie vallas tutvustab ta ka kohalikus aprillikuu ajalehes Oma Leht)
Lauri on pildil see kõige noorem mees, kes kogub infot ja muidugi teeb pidevalt märkmeid!
Selgus, et töö käib juba täie hooga. 
 
Kogutud informatsioon meie valla pärandkultuuri kohta kantakse vastavale kaardile.
Ega väga suures seltskonnas (eile oli meid kokku 17 kärajat) ei ole võimalik kõiki objekte hakata läbi arutama, seepärast lepiti kokku Lauriga, et ta võtab individuaalselt nende inimestega ühendust, kellel on talle huvitavatest objektidest rääkida. Aga kohalik kultuuripärand Tahkuranna vallas tundub olevat ammendamatu!
Mais algavad Lauri Orava jutu kohaselt juba välitööd (objektide mõõdistamine), selleks on vaja aga maaomanike luba, kelle kinnistul vastav objekt asub. 
Järgmiseks korraks konkreetseid teemasid üles ei kerkinud, aga väga tabavalt küsis minu käest üks kärajatel osaleja: "Kas sa kardad, et meil jututeemad otsa lõpevad või?" Ega ei karda küll, pigem kipub ikka enne ajalimiit otsa saama!
Soovime kõigi kärajatel osalenute poolt Laurile jätkuvalt jõudu selleks tänuväärseks tööks, mida ta teha on võtnud! Eks me hoia ka edaspidi tema tegemistel siinmail silma peal!
Järgmiste käramisteni maikuus!

19.4.10

Uued raamatud

Raamatukokku  jõudis järjekordne pakk uudiskirjandusega. Tutvu uute raamatutega SIIN

Lähenevad II kohalikud kärajad

Nagu linnulennul on järjekordne kuu mööda saanud. Kohe on kätte jõudmas kuu kolmas kolmapäev ( kärajate kolmapäev) 
Kohtume 21. aprillil kell 15.00!!!  Meie juturingis osaleb Tahkuranna valla pärandkultuuri inventeerija Lauri Orav (vaata ka blogi 18. märtsi postitust!)

14.4.10

Aprillikuu OMA LEHT

Trükivalgust on näinud värske Tahkuranna valla häälekandja. Uut Oma Lehte saad lugeda SIIT

5.4.10

Uued raamatud

Üle pika aja jõudis raamatukokku jälle uus raamatupakk. Uute raamatutega saad tutvuda SIIN

1.4.10

Lasteraamatupäev

Täna hommikul käisid raamatukogus külas lasteaia Päikesekiire ja Rannakarbi rühma lapsed, et tähistada rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Kuna sel aastal langevad ka kevadpühad just samale päevale, siis vaatasime raamatuid, kus oli juttu munadest, tibudest ja jänkudest. Leidsime, et kõige rohkem raamatuid on kirjutatud ikkagi jänestest. Vanema rühma lapsed kuulasid jutustust lihavõttejänese murest ja sellest,  kuidas see mure lahendatud sai. Aga, kui on juba kord raamatukogusse tuldud, siis tuleb ju üle vaadata ka kõik teised huvitavad lasteraamatud - leida üles just see õige raamat! (kõlab ju selle aasta lasteraamatupäeva deviiski  RAAMAT OOTAB SIND, LEIA TA ÜLES!) Loe lähemalt lasteraamatupäeva kohta SIIT!




Vaieldamatult on poiste lemmikuteks autoraamatud ja tüdrukutel printsessiraamatud!