Avatud



AVATUD

E T K N 9.00 - 18.00 P 12.00 - 16.00

Iga kuu viimasel neljapäeval suletud.
Samadel kellaaegadel on avatud Avalik Internetipunkt (AIP)

23.2.11

Täna on Konstantin Pätsi sünniaastapäev

"Öeldakse, et veetilgas võib peegelduda terve maailm. Nõnda võib ühe inimese saatuses täielikult kajastuda tema maa ja rahva saatus. Pole kahtlust, et Konstantin Pätsi saatus on otsekui Eesti Vabariigi saatuse võrdkuju."
                                                                                  Trivimi Velliste
                                                      Raamatust: "Alasi ja haamri vahel", Tallinn 2007.

Tahkuranna valla rahvale on suur au, et  meie kandis nägi ilmavalgust Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. (MEELDETULETUSEKS)
Just Tahkuranna vallas Pätsi ausamba juures toimub igal aastal Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud  mälestusmiiting. Täna tahaks meenutada, kuidas mälestussammas püstitati.
1936.a. sügisel tekkis ühel Pärnumaa Maavalitsuse nõupidamisel mõte jäädvustada tulevastele põlvedele monumendiga riigivanem K. Pätsi sünnikoht. Valiti komitee, mida juhatas maavanem J. Marksoo.
Monumendi kavandi esitas arhitekt A. Soans; pronksbareljeefid olid skulptor F. Sannamehe töö. Pargi kujundas Pärnu linnaaarhitekt O. Siinmaa. Alustati ka talgutega. 1.oktoobril 1937 .aastal osales neil 360 inimest, ligi 100 hobuveokit, millega veeti kohale Tahku küla põldudelt üle 200 m3 raudkive, 180m3 mulda, 35 koormat sammalt, mida käisid metsas korjamas külalapsed. Järgmistel talgutel sama aasta 8. novembril veeti lisaks 70 m3 kive ja 30 koormat sammalt.













 Koolimaja, kus toimus talguliste toitlustamine Tahkuranna Pereniste Seltsi poolt. Eemalt paistab          Tahkuranna Jumalaema Uinumise apostliku - õigeusu kirik

Monumendi avamispäevaks sai  25. juuni 1939. aastal.



 
Monumendi iga oli üürike. 1940. aasta 11. augusti õhtupoolikul ( 5 päeva peale Eesti liitmist NSV Liiduga) peeti Võistes rahvakoosolek, mida Peet Aasma kirjeldab oma päevikus järgmiselt: „11. augusti 1940. aastal peetakse Võiste rahvamajas koguduse teeõhtu, millest rohkel arvul osa võetakse. Koosviibimine algab õp. Th. Varblase kõne ja ühise lauluga. Koosviibimise ajal ilmuvad saali uue punase vallavalitsuse liikmed koos kohapealsete kommunistlikkude tegelastega ja kutsuvad rahvast osa võtma rongkäigust Pätsi väljakule, kus olevat kavatsusel ära pidada miiting, et selgitada K. Pätsi kui „türanni“ tegevust. Koosviibijad teeõhtul rongkäiguga ei ühinenud. Ainult mõned üksikud uudishimulised hiilisid eemalt järele, et näha, mis seal tehakse. Peetud siis Pätsi monumendi juures K.Pätsi kohta kõvasid sõimukõnesid ja lõpuks esitatud koosviibijaile küsimus, mis teha Pätsi monumendiga. Üksikud hääled karjunud „maha!“ Suur osa rahvast vaikinud ja vaadanud asja pealt tardunud pilguga. Pandudki lõhkeaine kapsel samba küljel asuvasse õõnsusesse ja süüdatud see. Sammas olevat ainult osaliselt purunenud, aga mitte ümber kukkunud. Jätkatud veel lõhkumist kangidega nii, et lõpuks saadud tugev sammas ikka maha murda“.
Peale ausamba purustamist lauldi „Internatsionaali.“ Võidurõõmutsevad kommunistid lasksid ennast punalippe lehvitades pildistada samba rusudel. Samba tükid tassiti hiljem laiali. Selle teo pani toime käputäis punaseid, kes ei andnud endale aru, mida nad tegid. Kommunistid kõnelesid rahva nimel, kelle hulka olid arvatud need, kes uudishimust kogunesid hulgana enamlaste patutööd pealt vaatama. Nii aeti sõnades oma tegu rahva kaela.
Vanemad tahkurandlased mäletavad ja teavad kõigi nende inimeste nimesid, kes selle häbiteo korda saatsid.

 
25.juunil 1989. aastal, mil möödus 50 aastat esmakordsest mälestussamba avamisest, taasavati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ennistatud ausammas

Kõik  fotod, mida blogis on kasutatud, saatis raamatukogule Olavi Soomägi. Need on pildistanud tema vanaisa   Johannes Soomägi (Schoberg). Kuna talguid oli mitu, pole täpselt teada, millistest talgutest fotod on tehtud.
                                    "Kui rahvas hoiab kokku,
                              jääb  Eesti püsima.
                              Meie kõikide üle valvab Jumal, 
                              kes ei lase heal seemnel raisku  minna"
                                                         Konstantin Päts

                                  ILUSAT EESTI VABARIIGI  AASTAPÄEVA!

22.2.11

Uus raamatupakk

Raamatukokku on jõudnud üsna kopsakas raamatupakk. Sisuga tutvu SIIN

15.2.11

Kärajad külmapühi ei pea

Kätte on jõudmas järjekordne kuu kolmas kolmapäev. Alles see oli kui kõik kaeblesime suure kuuma üle ja nüüdseks on väljas järjekordselt sama palju kraade, aga seekord miinustes. Kui ei suutnud meie kokkusaamist takistada suur kuumus, ei suuda seda ka külm.Kohtume kolmapäeval, 16. veebruaril kell 15.00
Meie juturingis osalemiseks on andnud nõusoleku Aago-Heinart Allikvee, kes räägib sellest, kuidas ta oma Teises maailmasõjas Sinimägedes hukkunud isa põrmu 17 aastat otsis ja eelmise aasta lõpus Metsaküla surnuaia mulda sängitas.

2.2.11

Midagi hingele...

Väljas on veebruar täna
ja orgudes ruskavad pajud.

Ennast su südames näen:
nõnda rahu mu meeltesse vajub.                                KUULA
Mõtlen: kui üksik ja valge
jäi lapsepõlv maamajja maha.
Surnute korjatud köömneid
ja tumedat meekärjevaha
otsekui hõnguks sealt nüüdki
ja otsekui oleks mu pihud
mustlepa verega võitud
ning vislapuuvaiguga ihu.

Niikaua taevasse vaata,
kui lumed on sadanud alla.
Lumed on vaiksed ja kerged
ja lumede juuksed jäid valla
paljaste võrade kohal,
kus õõtsuvad hõõguvad tähed.
Niikaua lumesse vaata,
kui aupaiste vajub su pähe.
Hirme on maailma kohal
ja kesköiti avardub tuba.
Mis keeles ma paluma pean,
sest surm on meid silmanud juba?

Niikaua lehitse aastaid,
kui haljus on sadanud alla.
Väljas on veebruar täna
ja lumede juuksed jäid valla.
Kuhugi minna ei ole,
sest aja sõnad on valjud
otsekui iilingud lauskmaal
ning nende eest pagevad kaljud.
Kannatus tuleb ja läheb
näoga, mis võõras ja tuttav.

Kannatust suudlen su otsaees.

Ma ei häbene nutta.

/Viivi Luik/