Avatud



AVATUD

E T K N 9.00 - 18.00 P 12.00 - 16.00

Iga kuu viimasel neljapäeval suletud.
Samadel kellaaegadel on avatud Avalik Internetipunkt (AIP)

23.12.13

Rõõmsaid jõule!

Jälle muutub aastanumber,
    ees on täitsa uued päevad...
   Küll on hea, et meie ümber
sõbrad olid, on ja jäävad!

                 On neid vähem, on neid hulgem,
         pole kõige tähtsam asi.
       Elus poole kindlam, julgem  
olla on ka kahekesi.

Siis, kui kuulad jõululaule
        ja ka ise laulda proovid, 
     tunned hinges rõõmsaid jõule, 
 mida teistelegi soovid!

                                      /Leelo Tungal/
    
Raamatukogu on sel aastal avatud veel:
      23. detsembril 9.00-15.00, 29. detsembril 12.00-16.00 ja 
                             30. detsembril 9.00-18.00 

24.11.13

1.10.13

Uued raamatud

Raamatukokku jõudsid päris kopsakad raamatupakid. Tutvu uute raamatutega SIIN

23.9.13

Sügise värvid

Sügis saabus, pintsel peos-
mets on nüüd kui kunstiteos!
Vahtrad said talt põsepuna,
kastan tuhat pruuni muna.
Kask ja pärn on kullakarva,
lepalehed mullakarva.
Pihlakad said kaela pärlid...
Sügisel on võimsad värvid!
Samaks jäid vaid mänd ja kuusk –
nad on hoopis teisest puust!

/ Leelo Tungal /

Suvi 2013 on minevikuks saanud ja tänasest on kõik mõtted ja teod sügisesed.  Häbiga pean tunnistama, et juba üle kuu ei ole siia ridagi kirjutanud. Aga lihtsalt ei ole mahti saanud arvuti taha istuda. Nüüd siis väike ülevaade raamatukogu hetkeolukorrast.
Remondimehed tegid oma töö kiiresti ja korralikult. Ehkki ma arvasin, et nii segamini raamatufondi ei ole iialgi võimalik enam korda saada, siis praeguseks on siiski raamatud jälle korralikult reas. Mitu kastitäit mittevajalikke (sisult aegunud ja kasutamata seismine) raamatuid ootab maha kandmist. Nipet-näpet on veel sättida ja teha, aga  raamatukogu sügishooaeg algab heledates ja puhastes ruumides. 

15.8.13

Remont

Kui minu seniste kogemuste põhjal kipuvad kõik remondiga seotud asjaajamised venima ja asi ei taha kuidagi vedu võtta, siis Võiste Raamatukokku jõudis remont küll nii öelda "üle öö". Esmaspäeva lõuna paiku  sain remondimeestelt esimese telefonikõne (olen ju tegelikult alles puhkusel!) ja kolmapäeval asusid mehed juba tööle.


Anne Aaslaid'i foto

 Selle kilest ukse taga käib täna hetkel hoogne põranda panek, tagumises toas aga raamatute laenutamine.

                                         

                                                       Privaatne arvutinurk on ka.


7.7.13

Puhkus

    8. JUULI – 21. AUGUST (KAASA ARVATUD)

ON RAAMATUKOGU AVATUD

NELJAPÄEVITI KELL 9.00 – 18. 00

OLEN PUHKUSEL!

2.7.13

Uued raamatud

Raamatukokku jõudsid veel viimased uued raamatud enne pikka suvepuhkust. Vaata raamatuid SIIT

20.6.13

SUVI

Ma ei saa üle kiusatusest siia kirja panna minu arvates kõige ilusam luuletus suvest (kuigi olen korra seda blogis juba kasutanud)


Taeva silmad on mu kohal
sügavad ja hellad.
Kõrgel rohelises kuplis
löövad metsakellad.

                         Suvi sammub üle põllu,                        
juustes viljakõrred,
mullas kobrutades  käivad
suured pulmatõrred.

Mõdupiisku pillab õitest
ristik  mesirõske.
Maasikatel magus veri
valgub ühte  põske.

Õnnekruusid  ääretasa!
Päev  on lukku  pannud
roosipuhma  õhetusse
mustad murekannud.    

Rõkka, kägu! Homme juba
kustub hääl su nokas
ja meil mõlemal on kurgus
valus odraokas

/ Betti Alver /



Ja siis loomulikult Rändaja õhtulaul ( Ernst Enno sõnadele) filmist Nipernaadi. KUULA

                                    PÄIKSELIST SUVE JA KAUNIST JAANIAEGA!

                               23. JA 24. JUUNIL ON RAAMATUKOGU SULETUD!!!

10.6.13

20.5.13

Üks mõttetu amet

Lasteaia suure rühma poistele meeldib väga igasuguseid põnevaid raamatuid laenutada (autodest, trikkidest, mereröövlitest jne.) Järjekordselt ühte mereröövli raamatut tagastades teatas üks väike lugeja  tõsimeeli, et ta töötas ka kunagi mereröövlina, aga see töö on täiesti m õ t t e t u u u...  ja enam ta küll mereröövlina töötada ei taha (sealjuures ise jälle uut mereröövli raamatut laenutades!)






Need on meie lasteaia Rannakarbi rühma poiste vaieldamatud lemmikud! (Lisaks veel erinevad autoraamatud)

Tüdrukutel nii kindlaid lemmikuid välja pole kujunenud
(eelistatavad on  printsesside ja roosat värvi raamatud)
















16.5.13

Pühapäeval on raamatukogu suletud

Pühapäeval,  19. mail on 1. nelipüha ( riigipüha ) ja raamatukogu on suletud!

Aga enamus lugejaid, keda ma olen sellest informeerinud, on  mulle küsiva näoga jäänud otsa vaatama. Tundub, et meie esivanematele nii oluline suvistepüha (kaskedepüha) hakkab tänapäeval unustuste hõlma vajuma.

Väikeseks meeldetuletuseks!

Nelipühad (suvistepühad, kasepühad) on liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid. Suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade (nagu jõulud, lihavõtted ja jaanipäev) hulka. Karjasele ja teenijaile anti sel päeval vaba päev, karjasele aga ka muna või eriline karask. Rahvakalendris on suvisted olnud oluline peo- ja naljapäev, kindlasti meeldejäävamaid aasta pühi kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Metsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik. Varem toodi tuppa noori kaski ja pandi toanurka vette seisma, tänapäeval piirdutakse tihti okstega. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse külatava kohaselt käisid noormehed kaskede järel ja muu hulgas jätsid meiud värava taha tütarlapsele, kes neile meeldis. Kuid kaskedel on käinud järel ka oma pere noored või isa/vanaisa lastega, nii nagu on ühiselt toodud metsast jõulukuuske. Kased kaunistasid ka tantsu- ja kiigeplatsi, mis ehiti või lausa ääristati kaskedega. Samuti viidi kased suvistepühaks kirikusse. Tuppa toodi ka õitsvaid toomingaoksi, kullerkuppe, pääsusilmi, angervaksu ja muid õitsvaid lilli. Värskete kaskede lõhn muutis püha meeldejäävaks. Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine, kiikumine, tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma. Käidi kalmistul lahkunute haudadel, õigeusklikel oligi see oluline esivanemate mälestamise päev haudadel itkemise ja sinna toidulaua katmisega. Selle päeva toitudeks olid munad, kohupiim, sõir, korbid, kaerakile.
                                                                  
                                                     HÄID PÜHI!

 

13.5.13

Uued raamatud

Vaata  raamatukokku jõudnud uusi raamatuid SIIT

15.4.13

14.3.13

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2012. aasta loomingu eest.

Tänasel emakeelepäeval kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2012. aasta loomingu eest.


Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus: Tiit Aleksejev (esimees), Mart Juur, Maire Liivamets, Ene Paaver ja Triinu Pakk,  valis aastaauhindade laureaatideks järgnevad teosed:
Ilukirjanduslik proosa
Rein Raud
 - „Rekonstruktsioon“
Luule
Jürgen Rooste
 - „Laul jääkarudest“, „Higgsi boson“
Esseistika
Marek Tamm - „Monumentaalne ajalugu“
Vabaauhind
Lauri Sommer – „Räestu raamat“

Näitekirjandus
Martin Algus - „Kontakt“
Laste- ja noorsookirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus: Jaanika Palm (esimees), Veronika Kivisilla ja Ilmar Tomusk, valis aastaauhinna laureaadiks järgmise teose:
Jaanus Vaiksoo - „Supipotikarneval“

TÕLKEKIRJANDUS
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii koosseisus: Aet Varik (esimees), Eva Kolli ja Heli Allik, valis aastaauhinna laureaatideks järgnevad teosed:
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Märt Väljataga – Wystan Hugh Auden ”39 luuletust ja 5 esseed“ inglise keelest (toimetanud Triinu Tamm, essee „Luuletaja ja linn“ tlk Triinu Pakk)
Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Jouko Vanhanen – Indrek Hargla “ Apteeker Melchior ja Rataskaevu kummitus“, Jaan Kross „Tahtamaa“ soome keelde
Venekeelsete autorite kirjandusauhindEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelsete autorite žürii koosseisus: Jelena Skulskaja (esimees), Andrei Ivanov ja Oliver Loode, valis aastaauhinna laureaatideks:
Gohar Markosjan-Käsper – „Memento mori“
ajakiri PLUG (toimetajad ja väljaandjad Olesja Bõkova ja Dan Rotar)

ArtikliauhindEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhinna žürii koosseisus: Piret Viires (esimees), Indrek Mesikepp ja Kajar Pruul, valis aastaauhinna laureaadiks järgmise artikli:
Tiit Hennoste - „Elu ja kirjanduse piiril. Suhtlemine Oskar Lutsu „Kevades““

Allikas: Eesti Kultuurkapitali koduleht /http://www.kulka.ee/

5.3.13

Uued raamatud

Raamatukokku on jõudnud järjekordne UUS RAAMATUPAKK

25.2.13

Tahkurannas tähistati riigi 95. aastapäeva

Põhjalikku ülevaadet pidulikust sündmusest Tahkurannas loe SIIT

13.2.13

Selle aasta esimene raamatupakk

Kohale on jõudnud esimene raamatupakk 2013. aastal. Tutvu raamatutega SIIN

20.1.13

Minister tembutab jälle

Sellele Kaarel Tarandi artiklile kirjutaksin kahe käega alla. Loe artiklit SIIT

16.1.13

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks


Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks
Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.

Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama.

Me leiame, et minister on unustanud mõned väga olulised põhimõtted, millest ta peaks oma töös eesti kultuuri arengu nimel töötava isikuna juhinduma.
Meie põhiseaduse preambula räägib kohustusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade ning vaba juurdepääsu informatsioonile igas vormis. Rahvaraamatukogu on väga tähtis kultuuri hoidmise, säilitamise ja levitamise koht ning sageli üks kogukonna tähtsamaid keskusi. Mitte mingil juhul ei saa iseenesestmõistetavaks pidada arvamust, et riik ei pea toetama rahvaraamatukogusid. UNESCO rahvaraamatukogude manifest, millest juhindub raamatukogude seadusandluses kogu maailm (sealhulgas ka Eesti Vabariik) ütleb sõnaselgelt, etrahvaraamatukogude olemasolu ja toimetuleku eest vastutavad võimuorganid nii kohalikul kui kariiklikul tasandil ning raamatukogude tegevust peavad toetama vastavad õigusaktid ja nende finantseerimine peab toimuma nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvest.

Ammu enne UNESCO asutamist on seda tunnistanud ka iseseisev Eesti, pidades laiaulatuslikku rahvaraamatukogude võrku olulise riikliku tähendusega struktuuriks ning toetades fondide täiendamist juba 1920. aastate algusest.

Raamatute ja perioodika käibemaksusoodustus ei ole Eesti ebaloomulik eripära. Vaid mõnes Euroopa riigis on raamatute käibemaks muu käibemaksuga samal tasemel. Hariduse ja lugemisharjumuse toetamiseks on paljudes Euroopa Liidu riikides käibemaks hoopis madalam kui Eestis, mitmetes riikides koguni 0%. Lugemisharjumus ei seostu ainult kirjandusega, vaid kogu hariduse ja rahvuskultuuriga. Selle veendumuse vaimus on kinnitatud Euroopa Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis ühena vähestest lubab käibemaksu erandit kohaldada just raamatutele.

Nii nagu arst annab vande mitte teha halba, ei tohiks ka ka rahvuskultuuri arengut suunav isik teha sellele halba.

Eesti Kirjastuste Liit
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Eesti Emakeeleõpetajate Selts



(Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kodulehelt)

8.1.13

Taaskasutus on popp!

Tänapäeva üha enam materialiseeruvas maailmas on igati teretulnud nähtus niinimetatud taaskasutus ehk esemele uue elu andmine või teisele ringile saatmine. Eeskuju järgimist vääriv on  ka kirjastuse ERSEN innovaatiline mõte kasutada erinevatel raamatutel sama esikaane kujundust!

         Tõepoolest, milleks kulutada erinevaid ressursse uue kaane kujundamiseks kui varemilmunud kaanel saab kirjad edukalt asendada! Mainimata ei saa loomulikult jätta ka rahalist kokkuhoidu, sest 2012. aasta oktoobris  müüki ilmunud "Kinnismõte" on sama aasta jaanuaris ilmavalgust näinud "Kesköisest vikerkaarest" tervelt   0,45 senti odavam!
Siit tulenevalt üleskutse kõigile kirjastustele:
Raamatute esikaaned taaskasutusse!          

2.1.13

Enimlaenutatud raamatud 2012. aastal Võiste Raamatukogus


1.
2.
3.
4.
    

5.
6.


7.
8.
9.
10.
11.
                         
      
12.


13.
14.