Avatud



AVATUD

E T K N 9.00 - 18.00 P 12.00 - 16.00

Iga kuu viimasel neljapäeval suletud.
Samadel kellaaegadel on avatud Avalik Internetipunkt (AIP)

29.9.10

Elust enesest

Raamatukokku tuleb lugeja ja räägib, et eile tantsuproovis oli nende tantsuõpetaja kiitnud väga ühte raamatut, mis rääkis menopausist (vahemärkusena- tantsuõpetaja ei laenutanud seda raamatut Võiste raamatukogust)  Mina vaatasin kataloogist järgi, et päris sellise pealkirjaga raamatut meie raamatukogus ei ole, aga kutsusin inimese arstiteaduse riiuli juurde, et äkki leiame midagi samaväärset lugemist. Selle peale ütles lugeja, et  see polevat üldsegi arstiraamat vaid väga naljakas  jutukas. Ja siis ma äkki tabasin, millest on jutt - lugeja soovis armastusromaani  "Kuumahoogude klubi puhkus."

27.9.10

Raamatukogutund

Täna külastasid raamatukogu Tahkuranna kooli 2. ja 3. klassi lapsed (liitklass), et siin raamatukogutundi pidada.
   




           Õpetaja Anu selgitamas lastele ülesannet, mida nad kohe täitma hakkavad

Lapsed pidid raamaturiiulist leidma üles neid raamatuid, millest 2. ja 3. klassi lugemikes juttu on. See oli päris paras pähkel laste jaoks. Ega ei olnudki nii kerge raamatut leida. Seejärel tutvus iga laps endale valitud raamatuga ja luges sealt teistele paar huvitavat lauset ette. Kõige lõpuks pidid lapsed kirjutama raamatututvustuse-pealkiri, autor ja kas ta soovitab seda raamatut teistel lugeda. Ainult üks laps leidis, et tema oma raamatut ei soovita teistel lugeda (see  raamat oli Ungru, J. Minu lapsepõlve Paganamaa.)   
Üldiselt jäi silma, et enamus lasteraamatuid, kust  2. ja 3. klassi lugemispalad võetud, on ilmunud enne 2000. aastat ( suurem osa 1980. aastate lõpust). Uuematest on väärinud õpikusse pääsu Rand, H. "Nimeks nipsutera"; Kivirähk, A. "Sirli, Siim ja saladused";  Vainola, K. "Ville"; Pervik, A. "Paula esimene koolipäev." Mõni uuem raamat võis veel olla, aga lapsed võib-olla lihtsalt ei valinud ja otsinud neid.
Lõpetuseks oli 3. klassi õpilastel töövihikus harjutus, kus oli ühte veergu vaja kirjutada ajalehtede pealkirju ja teise ajakirjade pealkirju. Aga seda harjutust oli ju hästi mõnus täita raamatukogu ajakirjanduse riiuleid uurides! 
Üha enam kinnistub minus arusaam, et just raamatukoguhoidjate ülesandeks on tutvustada lastele kõige uuemat lastekirjandust, sest kooliprogrammi jõuab sellest ikka väga väike osake!                                                                                                                                                                                                     

22.9.10

Hilissuvine

Ja lõhnab angervaks
ja tulilill
ja ohakas.
On hilissuvi, on hilissuvi
ja pihlapuus 
on marjakobar
ja männikus 
on kanarbik.
Ja seda suve
ei tule enam
ei tule enam
seda suve.
                   /Viivi Luik/

Homme hommikul kell 6.09 võtab sügis suvelt juhtimisohjad üle. Nüüd ongi just  kõige õigem aeg viimastel aastatel Eesti ajakirjanduses ülipopulaarseks saanud   "sügiskaamost" (ÕS ütleb, et kaamos on sünkpime sügise- ja talveaeg) mõnusa juturaamatuga leevendada! Eestimaal kestab jätkuvalt lugemisaasta!

16.9.10

Uitmõtteid (raamatukogutöö kohta)

Selle nädala esimesel poolel on minusse kogunenud palju erinevaid emotsioone, mida ma tahaksin siinkohal teiega jagada! 
Esmaspäeva hommikul sain ootamatu telefonikõne (hääle järgi otsustades vanemalt proualt), kes eelmisel õhtul oli lõpetanud meie kodulootoimkonna poolt koostatud ajaloovihiku "Tahkurannast läbi aegade" lugemise ja tahtis edasi anda oma tänud selle raamatukese kirjutamise eest. Ta kiitis väga meie raamatut ja ütles, et on  palju uut sealt teada saanud. Loomulikult kulges minu edaspidine päev palju helgemas ja teotahtelisemas meeleolus!
Teisipäeval kohtusin oma ema juures  ühe prouaga, kes muide on aktiivne raamatukogu külastaja (aga mitte Pärnu maakonnas) Muu jutu seas ütles ta, et varem ta sai raamatukogutöötajaga loetu üle arutleda, aga nüüd on töötajal arvutiga nii palju tegemist - küll on internet aeglane ja küll ei tööta programm ja temaga ei ole  kellelgi  aega raamatukogus vestelda. Ja üleüldse pidi juba töölaud niisugune olema, et ega neljasilma vestlust ei olegi võimalik teise inimesega pidada. Samuti ei ole võimalik juba ammu sellest raamatukogust saada uuemat ilukirjandust (ta ei mõelnud ilukirjanduse all lihtsakoelisi tõlgitud armastusromaane!)
Ärge saage minust valesti aru, ma ei süüdista selle jutuga oma vestluskaaslast, ta  vahendas oma emotsioone, mis temal on tekkinud raamatukogu külastades. Tahan küsida (ka iseendalt), mis hetkest on saanud elutu masin tähtsamaks kui  inimene?!  Ma saan aru, et soses "masuga" on raamatukogud jälle "in" ja meie töökoormus oluliselt kasvanud. Me paneme üha süveneva uhkustundega  kirja järjest suurenevaid lugejate, külastuste ja laenutuste arve ( sest need on arvudega mõõdetavad suurused.) Aga me ei saa mõõta lugeja rahulolu -  tunnet, millega inimene lahkub raamatukogust! 
Kolmapäeva hommikul sattus Võiste raamatukogu internetipunkti üle pika aja välismaalane. Kui ta oma tegemised arvuti taga lõpetas ja lahkuma asutas, astus ta minu juurde  ja  tänas mind  kättpidi arvuti kasutamise eest, sealjuures ei kadunud kordagi tema näolt naeratus  (mitte ameerikalik  "keep  smiling") Ise loodan südames, et suutsin talle samaga vastata.
Et eile oli kuu kolmas  kolmapäev, seega kärajate kolmapäev, oli mul siiralt hea meel  näha meie seas ikka neid ühtesid ja samu inimesi, kes nüüdseks juba seitse kuud jutti on leidnud aega ja tahtmist ühises juturingis osalemiseks. Ma loodan väga, et need inimesed tunnevad end siin oodatuna ja lahkuvad peale üritust rahulolu tundega, vastasel juhul nad ju siia enam ei tuleks. Meie eilne külaline proua Helju Soomägi vääriks aga pikemat sõnavõttu ja minu niigi pikk jutt ei saakski otsa.  Ma arvan, et väljend  PÄIKESELINE INIMENE on kõige tabavam proua Helju iseloomustamiseks.
Te tahaksite minu käest küsida, mis mu pika jutu mõte on?  Tahan kokkuvõtteks öelda, et suheldes lugejatega me paratamatult mõjutame vastastikku  üksteist.  Minu jaoks on väga   oluline see, mis emotsiooniga lahkuvad inimesed raamatukogust,  kuid samas on just raamatukogu külastajad ka need, kes annavad energiat igapäevaseks tööks!!! Aitäh kõigile, kes te oma olemasoluga tööpäeva päikselisemaks muudate!!!

13.9.10

Kärajad

Kolmekümne kraadisest kuumusest on  järgi ainult  mälestus (tabas meid juulikuu kärajatel!) ja momendi kõige aktuaalsem jututeema  on vaieldamatult suur seenesaak. 
Ootame kõiki huvilisi järjekordsetele kärajatele, mis saavad toimuma kolmapäeval, 15. septembril kell 15.00 (endiselt KOKOKO!) Meiega tuleb oma mälestusi jagama 1945. -1947.aastal Tahkuranna koolis õpetajana töötanud proua Helju Soomägi (neiuna Pukk), kes ühtlasi täitis samal ajal ka raamatukogu juhataja kohustusi.
                 Kohtumiseni kolmapäeval!

9.9.10

Hea tuju raamat

Viimaste raamatute seas jõudis raamatukogusse ka soomlase Anssi Orrenmaa koostatud nõuanderaamat
"Nipid ja trikid asjalikud ja rohelised." vaata Seda raamatut sirvides sain ma tõeliselt hea tuju. Kas sina teadsid mitmel erineval moel on võimalik kasutada vanu katkiseid sukkpükse?  Kui ei, siis võta teadmiseks, et 62. viisil.
Näiteks: Kartulikrõpse süües ei lähe käed rasvaseks, kui pista käsi sukkpükste ühte säärde ja kasutada seda kindana või siis  jooksujalatseid võib kaitsta sügisel pori eest, kui tõmbate nende peale vanad sukkpüksid. Iseenesest väga praktilised nõuanded ju. Loomulikut on ka tõsiseltvõetavaid nippe kilekoti, pesupulga, plastpudeli, piimapaki, ajalehe jne. kasutamise kohta. Sügisestele vihmadele mõeldes üks kasulik nipp: vihmaga aiatööd tehes ei valgu vesi silma ja krae vahele, kui panna korraga pähe kaks nokkmütsi. Ühel mütsinokk taha-, teisel ettepoole.
Kuigi see raamat ei ole välja antud just huumoriraamatuna, ütleb ka raamatu autor, et kõiki nippe ei maksa surmtõsiselt võtta. Selle kinnituseks toob ta järgmise näite: Oma tuttavate numbrid leiate suurest kollasest telefoniraamatust hõlpsati üles, kui tõmbate kõik tundmatud numbrid maha.
Kas ma nüüd selle  head tuju tekitava raamatu eest olen nõus 202 krooni maksma, on muidugi iseküsimus.

Uued raamatud

Peale pikka  puhkuste perioodi jõudis ka esimene pakk raamatuid raamatukogusse. Aga raamatuid tutvustavat lehekülge Google Documentides tegema hakates tabas mind suur üllatus. Nagu E- kooli arendajad, nii on ka Google Docs'i tegijad suurt vaeva näinud, et arvutikasutaja liiga kergesti  nii öelda  "asjale  pihta"  ei  saaks. Ma ei tea, kas see on minu probleem, aga mulle tundub, et paljud arendused internetis  suudavad viimasel ajal lihtsad asjad ainult keerulisemaks muuta! Ja mõne väga vana exploreri versiooniga ei ole üldse enam võimalik goooglis  dokumente koostada. Aga   uute raamatutega saad tutvuda SIIN