Avatud



AVATUD

E T K N 9.00 - 18.00 P 12.00 - 16.00

Iga kuu viimasel neljapäeval suletud.
Samadel kellaaegadel on avatud Avalik Internetipunkt (AIP)

27.2.12

Eesti Vabariigi aastapäev Tahkurannas

 Väga üksikasjaliku ülevaate 23. veebruaril toimunud mälestusmiitingust Konstantin Pätsi  mälestusmärgi juures on teinud Maaleht.ee Pärnumaa blogi pidav Urmas Saard. Loe ülevaadet SIIT 




22.2.12

Täienduseks eelnevale postitusele

Nonii! Tänaseks on selgunud, et Postimehe veebilehe toimetaja on talle kätte juhtunud infoga lihtsalt suvalt ringi käinud. Nimelt on ta teinud omapoolse tõlgenduse riigikogu infotunnist, kus Rein Lang vastas riigikogulaste küsimustele  uue komplekteerimise korra kohta, vihjamata ühegi sõnaga allikale. Kas  keegi on märganud kriitikat selle  ajakirjaniku ebaprofessionaalsuse  (milles viimasel ajal raamatukogutöötajaid nii kergekäeliselt süüdistatakse) kohta! Stenogrammi on võimalik lugeda SIIT
Mina juba arvasin, et meie kultuuriminister võtab aeg-ajalt meedias raamatukogude teemal sõna nii öelda profülaktika mõttes! 

21.2.12

Harimisest ja meelelahutusest raamatukogudes

KULTUURIMINISTER LANG: RAAMATUKOGUDES POLE HARIMISE JA MEELELAHUTUSE TASAKAAL PAIGAS 

Ma ei tea küll miks, aga iga kord kui ma loen  või kuulen meedias kultuuriministri poolt välja öeldud arvamusi rahvaraamatukogude kohta, haarab mind totaalne alaväärsuskompleks. Ometi on Võiste raamatukogus avariiulil Balzac'i valitud teosed, hoidlas ootavad lugemist Lev  Tolstoi kogutud teosed (kõik raamatud lihtsalt ei mahu avariiulitele) On olemas valik kaasaegset eesti proosat, luulet ja esseistikat. Ikkagi tekib  mul tundmus, et raamatukoguhoidjana olen ma täiesti ebaprofessionaalne, kultuurivaenulik, harimatu raamatukogutädi (nagu  armastatakse raamatukogutöötajate kohta öelda.) Ma ei tea, äkki ongi Eestimaal olemas raamatukogud, mille riiulid on täis tuubitud ainult ajaviitekirjandust ja klassika leidmine sealt on võimatu. Aga kas on siis õige üldsõnaliselt rääkida nii nagu oleks selline tendents enamuses rahvaraamatukogudes?
Viimasel ajal olen ennast veel  tabanud mõttelt, et mingil määral käib praegune mäng kaasaegse kultuuripoliitika ümber ainult ühte väravasse. Kas ei oleks õige mängu astuda ka haridus- ja teadusministeerimil? Sellest, et väärtkirjandus raamatukogu riiulitel ilutseb, jääb minu arvates väheks. Keegi peaks ju inimesi arendama sedavõrd, et nad hakkaksid selle kirjanduse vastu ka huvi tundma. Aga kas see ei ole mitte kooli ja õpetajate pärusmaa? Kas keegi on üle vaadanud õpilaste kohustusliku kirjanduse selle pilguga, kui palju on seal kaasaegset eesti lastekirjandust ja uuemat eesti kirjandust? 

20.2.12

Pisut kärajatest

Ei ole juba ammu   kuu kolmanda kolmapäeva  kokkusaamistest  (kärajatest)  teada andnud. Ehkki kehvapoolsed ilmaolud on mõnevõrra meie osalejaid vähendanud, on meie põhikoosseis siiski leidnud aega ja tahtmist kokku saada. 15. veebruaril oli meie külaliseks  Audrus elav  kodu-uurija  Vilve Kiisler.  (Aitäh, Mart Liirale organisatoorse  poole eest!) Vilve  on  kokku pannud  raamatu "Kodukant," mis räägib  Muhu, Piirumi  ja  Rannametsa küla  loo põlvest-põlve edasiantud mälestuste põhjal. Ehkki raamatul  on palju autoreid, on just Vilve Kiisler see, kelle eestvedamisel on raamat ilmavalgust näinud. Olles ise küll  üles kasvanud  Rannametsa külas (mis kuulus ju ka varasematel aegadel Tahkuranna valla koosseisu) on tema varased juured pärit Võistest Lambasaarelt ja seetõttu oli tal ka tema enda sõnade kohaselt soe tunne siia meie hulka tulla. Vilve ütles, et tema tegi seda raamatut eelkõige enda pärast- et panna kirja, kust on pärit tema juured ja milline oli see paik, kus ta üles kasvas. Mulle meeldis väga ka Vilve mõte, et see raamat on ka tulevastele põlvedele. Sest paraku on nii, kui vanemad veel elavad ei tunne järeltulevad põlved oma põlvnemise vastu huvi ja kui ükskord huvi tärkab, ei ole enam kellegi käest küsida. Meil oli väga meeldiv pealelõuna meeldiva külalise seltsis. Oleks vaid rohkem meie eestlaste hulgas Vilve mõttelaadiga tegusaid inimesi!
Vilve Kiisleri poolt kingitud raamatut "Kodukant" on võimalik laenutada Võiste raamatukogust.
         
                               Meie armas külaline koos raamatute ja meiega


Pikemalt loe "Kodukandist" PÄRNU POSTIMEHEST

15.2.12

Jälle algab kõik, algab uuesti...

 
                                                 Pärnumaa, 17. veebruar 1931, lk.1 
                                          / http://dea.nlib.ee - Digiteeritud Eesti Ajalehed /

Tõlgin kaasaegsesse eesti keelde ka!

Komisjon raamatukogude korraldamiseks
Raamatukogudele soovitatakse ainult häid raamatuid.
SOOVITAVATE RAAMATUTE NIMESTIK KOOSTAMISEL

Neil päevil haridus- ja sotsiaalminister J. Hünerson kinnitas raamatukogude komisjoni korralduse.     Raamatukogude komisjon asub haridus- ja sotsiaalministeeriumi juures ning tema ülesandeks on hää kirjanduse levitamine avalikkude raamatukogude võrku kuuluvate raamatukogude kaudu ja alaväärtusliku kirjanduse vastu võitlemine.
Komisjon vaatab ilmunud raamatud läbi ja avaldab vähemalt kaks korda aastas raamatukogudele soovitatavate raamatute nimekirja ning aitab kaasa raamatukogude tegevuse arendamisele.
Komisjon koosneb juhatajast ja neljast alalisest liikmest, komisjoni kaastöölisteks on eriteadlased, haridustegelased, seltskondlikud organisatsioonid ja nende liidud. 

9.2.12

Loe värsket "Oma Lehte"

Veebruarikuu Tahkuranna valla ajalehte loe SIIT

8.2.12

Lugemissoovitus

Alustuseks pean üles tunnistama, et ma ei tea isegi, mis asjaoludel mul jäi Võiste raamatukokku Kristiina Kassi raamat  "Nõianeiu Nöbinina" tema ilmumise ajal tellimata (keegi lugejatest ei küsinud ka!) Õnneks jätkus mul oidu tellida see vahva raamat järelkomplekteerimisega ja selle aasta algul lõpuks see punapäine nõiaplika raamatukaante vahel siia maandus. 
Raamat on kirjutatud kristiinakassilikult  tuntud headuses (meenutaksin siinkohal varemilmunud raamatuid "Samueli võlupadi," Kasper ja viis tarka kassi," "Mina ja Peeter," "Käru-Kaarel" ja "Petra lood")
Kuna lastekirjanduse asjatundja Krista Kumberg on "Nõianeiu Nöbininast" teinud väga tabava kokkuvõtte Loomingus nr.4, 2011, siis jääb mul üle ainult ühineda tema mõtetega.

Krista Kumberg kirjutab: 
"Kunksmoor, Iika ja Nösperi Nönni Natuke said oma nõiaõeskonda uue liikme. Nimelt kõneleb Kristiina Kassi vastne raamat „Nõianeiu Nöbinina” noorukesest nõiapiigast.
Nöbininal on sama mure, mis oli väikesel nõial. Ta ei sobi seltskonda. On liiga ilus, on liiga hea, et olla hea ja ilus nõid. Kui teised nõiaõpilased kateldes äikest ja välku kokku keedavad, siis Nöbinina segab oma retsepti järgi vikerkaare valmis. Ämblikke ta ka ei söö. Aga erinevalt väikesest nõiast ei püüagi Nöbinina teiste sarnaseks saada. Ta otsustab ise, kes olla ja kuidas elada.
Kristiina Kassi puhul ei üllata, et lugu on naljakas. Alates juba nõidade nimedest — Rumilda, Vundamenta, Tamburiine, Tarknõid Teamundus —, jätkates Igavese Hukatusega ja lõpetades nõidade söömisharjumustega. Autor saadab noore, aga väljaõppinud nõia inimeste sekka, kus see siis oma võlusõnade, nõiarohtude ja muude oskustega häid tegusid teeb.
Nöbinina ei tee muidugi koomuskit koomuski pärast. Ta hoiab looduse poole nagu Kunksmoor. Aga kui Kunksmoor hoiab ära või leevendab ökokatastroofe, siis Nöbinina tegeleb pigem väikeste üleastumistega ja nõiub tihti ka puhtalt lõbu pärast. Kui on tarvis pahasid korrale kutsuda ja ümber kasvatada, siis sünnivadki naljakaid tagajärgi kaasatoovad nõidused. Autor taunib koduloomade hülgamist, metsaloomade tapmist trofee saamiseks, sipelgapesade lõhkumist, inimeste kiusamist. Nõiast on ka majapidamistööde tegemisel kõvasti abi. Lõpus kolib Nöbinina küll omaette elama, aga seiklused tõotavad jätkuda. Iga laps igatseb säherdust peresõpra ja ehk sugeneb ka tema suhtumisse rohkem hoolimist. Lõbusal moel edasi antud südametarkus ajab kindlasti juuri."
Mina arvan, et "Nõianeiu Nöbinina" võiks küll (või peaks!) leid(m)a koha kooli kohustuslikus lugemisnimekirjas. Mis klassile, seda oskavad juba õpetajad paremini paika panna! Kohalikest kogemustest tean, et Kristiina Kassi raamatud sobivad ülihästi ka lasteaia vanemas rühmas unejutuks ette lugemiseks!
Samuti arvan, et täiskasvanudki lugejad saavad sellest raamatust tubli annuse positiivset emotsiooni.
Olgu siin üks väike stiilinäide. Üle kõige maailamas kartsid nõiad igavest hukatust.
"Igavene hukatus oli midagi, mida kõik nõiad kohutavalt kartsid, aga mida keegi päris täpselt endale ette kujutada ei osanud. See võis tähendada elu lõpuni sillerdava kuldse vihma käes seismist või pehme valge pilve peal inglikoori kuulamist. See võis tähendada ka piimajõgede ja pudrumägede keskel elamist või kohustust süüa kogu edaspidise elu jooksul ainult maasikaid ja vahukoort, igapäevast roosiõievannis kümblemist ja juustekammimist ning metsloomade toitmist ja paitamist. Igatahes oli igavene hukatus midagi nii hirmsat, et ükski täie mõistuse juures olev nõid seda õnnetust endale vabatahtlikult kaela ei kutsunud."
(Üks täie mõistuse juures olev raamatukoguhoidja kutsuks küll!)
Loomulikult on raamatu lisaväärtuseks Heiki Ernitsa imelised illustratsioonid. 
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Krista Kumberg (esinaine), Evelin Ilves ja Andrus Kivirähk valis  Kristiina Kassi «Nõianeiu Nöbinina» (Tänapäev)  aastaauhinna 2010  laureaadiks.

2.2.12

Targa naise (erialainimese) arvamus

Jätkuks eelmisele postitusele...

Võttes kätte värske Eesti Naise, leidsin sealt Aita Kivi artikli "Riiulile või lugemiseks", mille sisuks on intervjuu Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresooga. Ei ole vist raske ära arvata, mis teemal juttu veeretatakse. Sellest artiklist tahaksin välja tuua Janne Andresoo arvamuse:
"...Aga tõe kriteerium on praktika! Laskem uuel süsteemil toimida ja tehkem mõne aja pärast ülevaade. Raamatukogutöötajad teavad kaht põhitõde: igale lugejale tema raamat, igale raamatule tema lugeja. Raamat ei tohiks päris niisama riiuli peal tolmuda. Kui mõned teosed seisavad avamata ja ootavad igavesti lugejat, siis on see tohutu ressursi raiskamine. Lähtuma peaks tervest mõistusest, mitte põhimõtte pärast asju tegema."

Ja ikkagi ma ei kommenteeri!

Targa mehe arvamus

Tänases Maalehes on Peeter Ernitsa intervjuu haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga. Põletavate haridusteemade kõrval küsib intervjueerija ministrilt  muuhulgas arvamust ka raamatukogusid puudutava kõige kuumema teema kohta. Osundan:
Peeter Ernits: "Kas on hea mõte sundida maaraamatukogusid kohustuslikus korras väärtkirjandust ja   kultuuriajakirju tellima?"
Jaak  Aaviksoo: "Kui tekib konflikt kohalike eelistusega, siis maamees ütleb, et linnasaksad on lolliks läinud. 
Poliitika võib olla vaid natuke elitaarne. Mitte niimoodi, et ütled: see, mida sina loed, on pahn! Pigem niimoodi, et kui inimene kõhkleb kahe raamatu vahel, siis ütled talle, et loe Viivi Luike. Kui sa ütled, et kõik, kes raamatukokku tulevad, peavad Sirbi läbi lugema, siis mina ka ei läheks raamatukokku."  
Mina omapoolseid kommentaare ei jaga (püüdes olla positiivne)!         

Päevakajaline

                                        KÜLMAPÜHA

Pange julgelt, suusatuusad,                     Oh sind, uljast uisuässa-
õhtul sõiduvalmis suusad!                       ära koolitööga mässa,
Küllap, küllap, kelgutaja,                        uisud valmis seadma pead-
homme läheb kelku vaja!                        ilmateade tõotas head:

                                       üle Läänemeremaade
                                       levib kangeid külmakraade -
                                       nelikümmend kraadi pakast!
                                       See on tõesti kingipakk vast!
                                       Koolid tühjaks jäävad üha -
                                       teadagi, et külmapüha!

                                       Tervitame kahel käel
                                       külmapüha suusamäel!

                                                       / Leelo  Tungal /