Kuidas raskel ajal ellu jääda?

Praegusel majanduslikult raskel ajal, kus igal poekülastusel tabab meid järjekordne üllatus hinnatõusu näol, tuleb  kasuks igasugune hea nõu, kuidas niigi (tööandja poolt!) kärbitud eelarvega  hakkama saada. Tooksin siinkohal ära Wimbergi soovitused tema hiljuti ilmunud luulekogust "Wabastatud wärsid."

KUIDAS RASKEL AJAL ELLU JÄÄDA?

Lühike säästunipistik 

t o i t t 
jooge vett
siis tunnete
et kõht on täis

näljatunde leevenduseks
närige kuivanud leiba
siis hambad teatavad kõhule
et mis sa seal seletad
meil on küll tööd et tapab
see on psühholoogia

iga päev ei ole vaja süüa
kolmapäev ja pühapäev
võivad olla söömisvabad
aga konsulteerige enne
igaks juhuks perearstiga

maoga on see saladus
et mida vähem süüa
seda väiksemaks see muuttub
ja mida väiksem see on
seda vähem süüa nõuab
lõpuks piisab pähklist päevas
ja siis enam ei küsigi midagi.

liigutades kulutate energiat
lebage vaikselt ühe koha peal
kärppseid näitteks pole vaja ära ajada
need lähevad lõpuks ise minema
eriti kui toidulõhnu pole

v e s i, k a n a l i s a t s i o o n
kui  teil juhtub olema vesitualett
siis tõmmake seal vett ainult
igal teisipäeval ja laupäeval

näo- ja nõudepesuvett ei ole vaja lasta
torust alla voolata
seda saab kasutada vesitualetis
siis pole seal vaja ÜLDSE vett tõmmata

kasutage lauanõusid ökonoomselt
et vähendada nende pesemiseks kuluvat vett
näitteks sama taldrikut korduvalt
enamiku söögiriistu saab pärast söömist
edukalt suus puhtaks lutsida

soe vesi keerake kinni
vee näopesuks saate soojaks
hoides seda lambi hõõguses
või kütteperioodil radika peal
kui te just peate ennast pesema


e l e k t e r
koondage tegevused
mida ei saa teha pimedas
ühte tuppa ja süüdake tuli seal

veel parem
kui püüate õhtused toimetused
teha ära päevasel ajal
ja talvised suvel

akutoittel asju laadige lähimas kohvikus
samal ajal tutvuge pikalt menüüga
ja lõpuks öelge
ah gluteenivaba teil pole siin midagi

---

nii talitades elate üle kõikk
peale zombide rünnaku

Abiks Wimbergi tekstide lugejaile:

Oma ilukirjandusteostes kasutab Wimberg isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane nt k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades, juhul

• kui need häälikud asetsevad kaashäälikuühendis, olles selles foneetiliselt esileküündiv ja ühtlasi ka viimane osis (nt: nurkka, tarkkus, karppi, kilppi, karttul, vilttu; aga: viskas, kalpsas, tonksas, lirtsus, kompsu);
• kui neile häälikuile eelneb diftong või pikk täishäälik ega järgne kaashäälikut (nt: peattub, heittis, laippa, vaikkus, koukkis, kookki; aga: kõiksus, vaikne)

       Loe lähemalt  Wimbergi kohta   SIIT