Mõned uued raamatud

Raamatukokku jõudis väike pakike uudiskirjandusega. Paki sisuga tutvu SIIN

Ettelugemist täis päev

Võib küll julgelt öelda, et Võiste raamatukogu jaoks läksid raamatukogupäevad käima üsna tegusalt. Kuna eile oli ettelugemise päev, siis me kogu päeva jooksul ka sellega aktiivselt tegelesime. Kohe hommikul saabusid raamatukokku meie väikesed päikesekiired lasteaia nooremast rühmast, kellega me lugesime Ellen Niidu juttu

"Kuidas onu Ööbik ennast riide paneb". No ta on ikka meie lastest tunduvalt kehvem riietuja!!!

Väikesed päikesekiired valmistuvad kuulama

Varsti jõudsid kohale vanema rühma lapsed Rannakarbi rühmast, kellega me lugesime Andrus Kivirähu raamatust "Kaka ja kevad" juttu lusikast, kes otsustas hakata mereröövliks. Lapsed arvasid, et nende lusikad on ka lõunat süües õige tihti mereröövlit mänginud.

                                             Rõõmsameelsed rannakarbid ettelugemise ootel

Päeva edenedes muutusid ka lapsed suuremaks. Lõunaks jõudsid kohale Tahkuranna kooli IV klassi õpilased koos õpetaja Terjega. Nemad tulid pidama raamatukogutundi, kus me tutvusime uuema lastekirjandusega ja otsisime raamatuid, mida oleks mõnus lastel lugeda. IV klassil on tore komme igal esmaspäeval loetud raamatut klassi ees jutustada. Ega me saanud ka nüüd lugemisest üle ega ümber. Iga laps (kokku 9) valis endale ühe raamatu ja luges sealt teistele tutvustuseks katkendi ette. 

               Evert loeb ette Kristiina Kassi raamatut " Kasper ja viis tarka kassi"

Leidsime üheskoos, et vahvaid lasteraamatuid on ikka täitsa palju!  Kristiina Kass ongi üks populaarseimaid lastekirjanikke neljanda klassi poiste seas. 

Päeva lõpuks jõudsid raamatukokku kõige staažikamad lugejad. Nagu tellitult langes meie kärajate päev kokku raamatukopäevade alguse ja ettelugemispäevaga, mida me ka üheskoos tähistasime. Alustuseks lugesin mina ette  Jüri Parijõe jutu "Kui isa kinkis raamatuid"  Seejärel  oli kõigil soovijail võimalus koosolijatele ette  lugeda. Minu väike pelgus, et äkki keegi ei  tahagi lugeda oli asjatu. Nii lugesime ette   jutustuse "Albikära Ants", Jüri Üdi, Ilmi Kolla, Juhan Liivi ja Hando Runneli luulet. Aitäh, Teile Saima, Anu, Lilli ja Marika!

       Saima loeb ette J. V. Jannseni juttu  "Albikära Ants" mis on lapsepõlvest saadik tema lemmikraamatuks.

 Selles raamatus selgub elutõde, et  keegi meist ei saa teiste inimeste meele järgi elada. 

Rannakarbi rühma lapsed teavad täpselt, et lugema peab sellepärast, et lugemine teeb targaks. Valik on TEIE!

Tegusaid raamatukogpäevi kõigile!

Tunnustus tublimatele lugejatele

Kuigi raamatukogupäevadeni on veel mõned päevad aega,  oli mul täna väga meeldiv võimalus kinkida raamatukogu poolt   Tahkuranna  kooli kogunemisel  tublimatele lastest lugejatele  raamatud.  Olen seda teinud ka varasematel aastatel, aga üsna mitmed  aastad on nii mööda läinud, et lapsed polegi peale kohustusliku kirjanduse midagi raamatukogust  laenutanud.  Aga  just  paaril viimasel aastal käivad raamatukogus lugemas jälle sellised lapsed, kes ei otsigi kõige õhemat kohustusliku kirjanduse raamatut ja loevad täiesti omal vabal tahtel !!!

                                Siin nad ongi - Võiste raamatukogu tublimatest tublimad lugejad:

                                                        ELIISE, GRITH ja JOHANNA

Kolmapäeval kärama

Kätte on jõudmas järjekordselt kuu kolmas kolmapäev, s.o kärajate kolmapäev. Et seekordne kärajate  päev ühtib just raamatukogupäevade  algusega, siis  tähistame loomulikult ka meie raamatukogupäevi  "Jah  lugemisele"  Loe raamatukogupäevadest lähemalt SIIT     Kuna  20. oktoobril on ka ettelugemispäev, siis on kõigil soovijail võimalik teistele ette lugeda oma lemmikluuletust või katkendeid mõnest lugemiselamusi pakkunud raamatust!

 Kohtumiseni kolmapäeval, 20. oktoobril kell 15.00!

Kuidas raskel ajal ellu jääda?

Praegusel majanduslikult raskel ajal, kus igal poekülastusel tabab meid järjekordne üllatus hinnatõusu näol, tuleb  kasuks igasugune hea nõu, kuidas niigi (tööandja poolt!) kärbitud eelarvega  hakkama saada. Tooksin siinkohal ära Wimbergi soovitused tema hiljuti ilmunud luulekogust "Wabastatud wärsid."

KUIDAS RASKEL AJAL ELLU JÄÄDA?

Lühike säästunipistik 

t o i t t 
jooge vett
siis tunnete
et kõht on täis

näljatunde leevenduseks
närige kuivanud leiba
siis hambad teatavad kõhule
et mis sa seal seletad
meil on küll tööd et tapab
see on psühholoogia

iga päev ei ole vaja süüa
kolmapäev ja pühapäev
võivad olla söömisvabad
aga konsulteerige enne
igaks juhuks perearstiga

maoga on see saladus
et mida vähem süüa
seda väiksemaks see muuttub
ja mida väiksem see on
seda vähem süüa nõuab
lõpuks piisab pähklist päevas
ja siis enam ei küsigi midagi.

liigutades kulutate energiat
lebage vaikselt ühe koha peal
kärppseid näitteks pole vaja ära ajada
need lähevad lõpuks ise minema
eriti kui toidulõhnu pole

v e s i, k a n a l i s a t s i o o n
kui  teil juhtub olema vesitualett
siis tõmmake seal vett ainult
igal teisipäeval ja laupäeval

näo- ja nõudepesuvett ei ole vaja lasta
torust alla voolata
seda saab kasutada vesitualetis
siis pole seal vaja ÜLDSE vett tõmmata

kasutage lauanõusid ökonoomselt
et vähendada nende pesemiseks kuluvat vett
näitteks sama taldrikut korduvalt
enamiku söögiriistu saab pärast söömist
edukalt suus puhtaks lutsida

soe vesi keerake kinni
vee näopesuks saate soojaks
hoides seda lambi hõõguses
või kütteperioodil radika peal
kui te just peate ennast pesema


e l e k t e r
koondage tegevused
mida ei saa teha pimedas
ühte tuppa ja süüdake tuli seal

veel parem
kui püüate õhtused toimetused
teha ära päevasel ajal
ja talvised suvel

akutoittel asju laadige lähimas kohvikus
samal ajal tutvuge pikalt menüüga
ja lõpuks öelge
ah gluteenivaba teil pole siin midagi

---

nii talitades elate üle kõikk
peale zombide rünnaku

Abiks Wimbergi tekstide lugejaile:

Oma ilukirjandusteostes kasutab Wimberg isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane nt k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades, juhul

• kui need häälikud asetsevad kaashäälikuühendis, olles selles foneetiliselt esileküündiv ja ühtlasi ka viimane osis (nt: nurkka, tarkkus, karppi, kilppi, karttul, vilttu; aga: viskas, kalpsas, tonksas, lirtsus, kompsu);
• kui neile häälikuile eelneb diftong või pikk täishäälik ega järgne kaashäälikut (nt: peattub, heittis, laippa, vaikkus, koukkis, kookki; aga: kõiksus, vaikne)

       Loe lähemalt  Wimbergi kohta   SIIT

Jälle uus raamatupakk

Kohale jõudsid järjekordsed uued raamatud. Vaata uusi raamatuid SIIT

Uued raamatud

Raamatukokku jõudis selle aasta kõige suurem raamatupakk ( kokku 39 raamatut). Paki sisuga tutvu SIIN