SUVI

Ma ei saa üle kiusatusest siia kirja panna minu arvates kõige ilusam luuletus suvest (kuigi olen korra seda blogis juba kasutanud)

Taeva silmad on mu kohal

sügavad ja hellad.

Kõrgel rohelises kuplis

löövad metsakellad.

                         Suvi sammub üle põllu,                        

juustes viljakõrred,

mullas kobrutades  käivad

suured pulmatõrred.

Mõdupiisku pillab õitest

ristik  mesirõske.

Maasikatel magus veri

valgub ühte  põske.

Õnnekruusid  ääretasa!

Päev  on lukku  pannud

roosipuhma  õhetusse

mustad murekannud.    

Rõkka, kägu! Homme juba

kustub hääl su nokas

ja meil mõlemal on kurgus

valus odraokas

/ Betti Alver /

Ja siis loomulikult Rändaja õhtulaul ( Ernst Enno sõnadele) filmist Nipernaadi. KUULA

                                    PÄIKSELIST SUVE JA KAUNIST JAANIAEGA!

                               23. JA 24. JUUNIL ON RAAMATUKOGU SULETUD!!!