mis oli eestlaste rahvakalendris üks peamisi talve keskpaiga tähistajaid ja talve poolitajaid. Tõnisepäevaks pidi nii inim - kui ka loomatoidust pool alles olema. Poole talve möödumist illustreerib vanasõna talveuneliste kohta: tõnisepäeval keerab karu teise külje ja hakkab teist käppa imema. Sel päeva täheldatakse ka kevade algete ilmumist: päev läheb kukesammu võrra pikemaks, päike hakkab riiet pleegitama.
Tõnisepäeva ilma järgi, nagu südatalve ilmastiku järgi üldse, arvatakse kujunevat suve ilm ja viljakasv. Paistab tõnisepäeval päike, ennustab see häid suveilmu ja head viljakasvu, haljast heina. Inimestele ja loomadele pidi tõnisepäeva, üldse südatalve päikesepaiste tervist tooma.
Ranna-aladel ei tohtinud tõnisepäeval võrku kududa - sead lõhuvad võrkaias võrgud ära.
[Allikas: Eesti rahvakalender, 1.köide]
Kõikide ilmamärkide kohaselt peaks 2010. aasta väga ilus aasta tulema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar