tuul eile veel paitas meil nina
ja sulavee lõbusais loikudes
kilgendas taevasina
Kuid täna on iilid nii kibedad,
et koon hoia kõrviku taha!
Teed jälle on kiilasjääst libedad,
nii et vägisi jalust viib maha...
Ent teaks ma, kus elutseb tuuletaat,
kes taas puhub talviseks ilma,
ma hüüaksin talle, et kuule, taat,
naeran sulle nii suhu kui silma!
Mis sa tühja sääl pilve pääl kõhutad,
põsk punnis ja nina täis kortse?!
Tühja vingud ja vinguma õhutad
oma suuri ja väikesi sortse!
Jääst ohjad sul käest juba langesid!
On murtud su roosk, mis meid rõhus!
Nüüd - tuiska või räästani hangesid -
aga kevad on ikkagi õhus!
Täna möödub 95 aastat ühe olulisema eesti kirjaniku, Jaan Krossi sünnist.
Luuletus on tema esikkogust "Söerikastaja" (1958)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar