Tähistasime meiegi eile lasteaia vanema rühma lastega (veidi küll hilinenult) lasteraamatupäeva. Alustuseks rääkisime natuke sellest, miks seda päeva just 2. aprillil peetakse ja siis vaatasid lapsed lihtsalt raamatuid. Ja neile meeldis see tegevus väga. Siit mul tekkiski mõte - kas me ei kipu laste tegevusi pidevalt väga suunama, ikka tahame, et lapsed teeksid meie poolt välja mõeldud tegevusi - (kuulaksid vaikides seda, mida meil öelda on või joonistaksid jne., jne.) Aga tegelikult tahaksid lapsed ennast ka täitsa vabalt tunda ja vaadata täpselt just neid raamatuid, mis neile meeldivad!
Õhtupoole tulid täiesti juhuslikult külla väikesed naabrid Päikesekiirte rühmast, et jälle kord üle lugeda oma lemmikraamat "Mis hääl see on?"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar