"Öeldakse, et veetilgas võib peegelduda terve maailm. Nõnda võib ühe inimese saatuses täielikult kajastuda tema maa ja rahva saatus. Pole kahtlust, et Konstantin Pätsi saatus on otsekui Eesti Vabariigi saatuse võrdkuju."
Trivimi Velliste
Raamatust: "Alasi ja haamri vahel", Tallinn 2007.
Tahkuranna valla rahvale on suur au, et meie kandis nägi ilmavalgust Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. (MEELDETULETUSEKS)
Just Tahkuranna vallas Pätsi ausamba juures toimub igal aastal Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud mälestusmiiting. Täna tahaks meenutada, kuidas mälestussammas püstitati.
1936.a. sügisel tekkis ühel Pärnumaa Maavalitsuse nõupidamisel mõte jäädvustada tulevastele põlvedele monumendiga riigivanem K. Pätsi sünnikoht. Valiti komitee, mida juhatas maavanem J. Marksoo.
Monumendi kavandi esitas arhitekt A. Soans; pronksbareljeefid olid skulptor F. Sannamehe töö. Pargi kujundas Pärnu linnaaarhitekt O. Siinmaa. Alustati ka talgutega. 1.oktoobril 1937 .aastal osales neil 360 inimest, ligi 100 hobuveokit, millega veeti kohale Tahku küla põldudelt üle 200 m3 raudkive, 180m3 mulda, 35 koormat sammalt, mida käisid metsas korjamas külalapsed. Järgmistel talgutel sama aasta 8. novembril veeti lisaks 70 m3 kive ja 30 koormat sammalt.
Koolimaja, kus toimus talguliste toitlustamine Tahkuranna Pereniste Seltsi poolt. Eemalt paistab Tahkuranna Jumalaema Uinumise apostliku - õigeusu kirik
Monumendi avamispäevaks sai 25. juuni 1939. aastal.
Monumendi iga oli üürike. 1940. aasta 11. augusti õhtupoolikul ( 5 päeva peale Eesti liitmist NSV Liiduga) peeti Võistes rahvakoosolek, mida Peet Aasma kirjeldab oma päevikus järgmiselt: „11. augusti 1940. aastal peetakse Võiste rahvamajas koguduse teeõhtu, millest rohkel arvul osa võetakse. Koosviibimine algab õp. Th. Varblase kõne ja ühise lauluga. Koosviibimise ajal ilmuvad saali uue punase vallavalitsuse liikmed koos kohapealsete kommunistlikkude tegelastega ja kutsuvad rahvast osa võtma rongkäigust Pätsi väljakule, kus olevat kavatsusel ära pidada miiting, et selgitada K. Pätsi kui „türanni“ tegevust. Koosviibijad teeõhtul rongkäiguga ei ühinenud. Ainult mõned üksikud uudishimulised hiilisid eemalt järele, et näha, mis seal tehakse. Peetud siis Pätsi monumendi juures K.Pätsi kohta kõvasid sõimukõnesid ja lõpuks esitatud koosviibijaile küsimus, mis teha Pätsi monumendiga. Üksikud hääled karjunud „maha!“ Suur osa rahvast vaikinud ja vaadanud asja pealt tardunud pilguga. Pandudki lõhkeaine kapsel samba küljel asuvasse õõnsusesse ja süüdatud see. Sammas olevat ainult osaliselt purunenud, aga mitte ümber kukkunud. Jätkatud veel lõhkumist kangidega nii, et lõpuks saadud tugev sammas ikka maha murda“.
Peale ausamba purustamist lauldi „Internatsionaali.“ Võidurõõmutsevad kommunistid lasksid ennast punalippe lehvitades pildistada samba rusudel. Samba tükid tassiti hiljem laiali. Selle teo pani toime käputäis punaseid, kes ei andnud endale aru, mida nad tegid. Kommunistid kõnelesid rahva nimel, kelle hulka olid arvatud need, kes uudishimust kogunesid hulgana enamlaste patutööd pealt vaatama. Nii aeti sõnades oma tegu rahva kaela.
Vanemad tahkurandlased mäletavad ja teavad kõigi nende inimeste nimesid, kes selle häbiteo korda saatsid.
25.juunil 1989. aastal, mil möödus 50 aastat esmakordsest mälestussamba avamisest, taasavati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ennistatud ausammas
Kõik fotod, mida blogis on kasutatud, saatis raamatukogule Olavi Soomägi. Need on pildistanud tema vanaisa Johannes Soomägi (Schoberg). Kuna talguid oli mitu, pole täpselt teada, millistest talgutest fotod on tehtud.
"Kui rahvas hoiab kokku,
jääb Eesti püsima.
Meie kõikide üle valvab Jumal,
kes ei lase heal seemnel raisku minna"
Konstantin Päts
ILUSAT EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar