Pilk Tahkuranna valla ajalukku

1. juunil möödub 20 aastat päevast, mil meie koduvald sai taas nimeks Tahkuranna vald.  Nii ongi sobiv hetk meenutada miks ja kuidas see sündmus meie valla elus aset leidis.

                     

 Määruse tekst on võetud Oma Lehe 1995. aasta mai/juuni numbrist

                                                                     

Fotol tollane kultuuriminister Jaak Allik määrust ette lugemas 2. juunil 1995. aastal

  

Pärnu Postimees, 29. juuni 1995

2. juunil 1995 pandi ka alus Tahkuranna valla nimepäeva traditsioonile. 

Tahkuranna vallavolikogu esimees Andres Ilves ja vallavanem Sirje Jõgiste kuulutavad Tahkuranna valla I  päevad avatuks

Uued raamatud

Taas on põhjust külastada Võiste Raamatukogu  URRAM-i kodulehte (vali Uudiskirjandus), sest raamatukogu fondi on lisandunud jällegi uusi raamatuid.

Külaskäik Tahkuranna kooli

Aprillikuu on kohe otsa saamas ja kuna aprilli alguses tähistasime rahvusvahelist lasteraamatupäeva, siis oligi viimane aeg ka Tahkuranna kooli lastele uuemat eesti lastekirjandust tutvustada (tulemas on ju pikk suvevaheaeg ja lastel laialt aega käes mõnusaid lasteraamatuid lugeda!) Kuna tänaseks päevaks valmistudes lugesin päris palju eelmisel ja sel aastal ilmunud lasteraamatuid, siis võin kindlalt väita, et headest lasteraamatutest küll puudust ei tohiks tulla! Igas vanuses tüdruk ja poiss leiab endale meeldivat lugemist. Enamus raamatuid sobivad loomulikult lugemiseks kogu perele!

                Tahkuranna kooli vahvad lapsed minu etteastet ootamas

Rõõm oli tõdeda, et päris mitmed lapsed olid tutvustatavaid raamatuid kas lugenud või nendest kuulnud. Üks paras kotitäis raamatuid jäi lastele uurimiseks ka koolimajja. 

Uued raamatud

Kõigil raamatuhuvilistel on põhjust külastada raamatukogu URRAM-i  kodulehte (uudiskirjandus), et tutvuda raamatukokku jõudnud uute raamatutega.

Toredat rahvusvahelist lasteraamatupäeva!...

   ...soovivad väikesed päikesekiired. Tahkuranna valla lastele kohaselt on nemad suured Leiutajateküla Lotte asjatundjad. Pildil jutustavadki lapsed parajasti õpetaja Kerlile, mis  raamatu piltidel toimub.

Pitsilised lood...

...on Aide Leit-Lepmetsa maalinäitus, mis kaunistab Võiste Raamatukogu seinu lähikuudel.  

Pärnu Keskraamatukogus ületas  sama näituse avamine  "uudiste künnise" ja sündmusest ilmus 13. jaanuaril Pärnu Postimehe veebilehel Karin Klausi poolt näitust tutvustav artikkel.

Maalidel kohtuvad pitsid ja muinasjutud

 Pärnu keskraamatukogu trepigaleriis Aide Leit-Lepmetsa näitusel “Pitsilised lood”    seiklevad maalidel õnnelikud printsessid ja naiselikud unistajad.

Kunstniku maalide peategelased on Leit-Lepmetsaga sarnased punapäised ja naerusuised romantilised naised soojas, turvalises ja kaunis keskkonnas.

Haapsalu kunstikoolis õpetajana töötava autori sõnutsi ei maali ta ennast teadlikult, kuigi tüdrukud piltidel on tõesti tema moodi.

“Minu töid võib ilmselt nimetada lausa ilutsevateks, aga mulle meeldib naiselik ja kaunis maailm,” tõdes Leit-Lepmets. “Igal pildil on oma lugu, mille algus ja lõpp tuleb vaatajal ise välja mõelda.”

Maalitud tüdrukud naudivad silmanähtavalt oma elu: hõljuvad boheemlaslikult pilvedel, mõnulevad värske ajalehe ja kohvitassi taha, unistavad õunapuu all, imetlevad uusi kingi, säravad pruutkleidis ja kallistavad printsi.

Paljudes töödes on tähtis roll pitsidel, mis on kootud kleitideks pilditüdrukute selga, voogavad merelainete, kohevate pilvede, musta öötaeva või kohvilaua linikutena.

Iga selline Haapsalu salli- ja äärepits on unikaalne käsitöö ja iga muster ise nimega.

Leit-Lepmets tunnistas, et ise ta õhkõrna ja nupulist-mustrilist pitsi kahjuks kududa ei oska. Haapsalu pitsiga puutus naine tihedamalt kokku Haapsalu rätiku muuseumis selle eestvedajana kümne tegutsemisaasta jooksul.

Näitusele jõudnud maaliseeria sündis spetsiaalselt Haapsalu pitsikeskuse tarvis ja see ühendab kunstniku armastust maalimise ja pitside vastu. Ühtegi väärtuslikku ja töömahukat Haapsalu salli-rätikut pole siiski piltide tarvis tükkideks lõigatud: mõne tükikese on sõbrad spetsiaalselt kudunud, mõni suurematest töödest üle jäänud. Muinasjututeemaliste piltide seeriat kaunistavad säravad poepitsid, mõnele tööle on jõudnud second hand-kauplustest leitud käsitööpitsid.

                             Kes ei tule vaatama, see ei näe!

Tegusatel Vanaemadel külas

Eile veetsin mõnusa tunni kohalike Tegusate Vanaemade seltsis. Rääkisime emakeelepäevast.

           
   Fotol on esiplaanil vanaemade poolt minule kingitud uhke isetehtud karp, mis tõestab, et vanaemad tõesti väärivad tegusate nimetust. Minu lahkudes hakati aga dekupaaž ehk salvrätitehnikat õppima.