TÕDE JA ÕIGUS. VI KÖIDE

Mingitel seletamatutel asjaoludel kõnetas mind täna just see Hando Runneli luulekogus "Tähed tahavad sõnaks" (Ilmamaa, 2011) ilmunud luuletus:

. 

Rikkuse õigus on suurem kui vaesuse õigus.

Rikkus saab osta paremat õiguseabi.

Rikkust ei murra keegi, vaesus ta vastu on väeti. 

Parem kui kangelassõda on allaandmine siiski.

Vaesuse rikkus on alandlik kauplemisoskus.

Tingija muutub ka võimsale tüütavaks koormaks.

Alla anda, ent tingida, see on vaesuse võimus.

Õigus on rikkuse trump, kuid tõde on vaesuse tarkus.

Vaesuse kätte ei tohiks anda kunagi tarkust.

Vaesuse kätte langenud tõde on rikkuse nõtrus.

Vaesuse vimm rikkuma tükib rikkuse piirita õigust.

Rikkus peab püsima valvel ja tõrjuma otsata vaesust.

P.S. Õpetajad, mõtetes olen Teiega!

Miks on lugemine hea?

Õpetajate Lehes ilmunud artiklis "Minule on lugemine nagu hingamine"  toob kirjanik Kärt Hellerma välja 10 teesi, miks on tema arvates lugemine hea. 

Esiteks. Hea raamatu lugemine pole raske töö ega pingutus, pigem rõõmu ja kergustunde allikas.

Teiseks. Lugedes avaneb uus, teistsugune maailm. Raamatud annavad teadmisi ja jutustavad lugusid, aga peamine on, et nad pakuvad võimalust osaleda ühes teises, argielust väljaspool asuvas maailmas. See on selge ja konkreetne maailm, erinevalt meid ümbritsevast tegelikkusest, mis on palju ebamäärasem ja sageli ka vaenulikum.

Kolmandaks. Kui vaenuliku ja sõbraliku maailma vastuolu muret teeb, tasub samuti pöörduda raamatute poole. Hea ja kurja võitlus, aga ka küsimus õigluse võimalikkusest on igipõline teema, mis raamatutes leiab väljenduse vägagi erinevate lugude ja kujundite kaudu.

Neljandaks. Hea raamat pakub elamiseks tuge – aitab näha oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuste kaudu.

Viiendaks. Lugemine on väljahüpe ajast. Raamatud viivad tema lugeja n-ö ajatu teadvuse seisundisse. See tähendab, et põneva raamatu seltsis veedad tunde, ilma et aja kulgu tähele paneks. Lisaks võid sa raamatu ikka ja jälle kätte võtta. Raamat ei kao ega lähe mööda nagu mõni meeldejääv eluline sündmus. Nõnda püstitab lugemine otsese küsimuse ajast ja selle suhtelisusest.

Kuuendaks. Lugemine on kohtumine keelega, keele võimalustega, keele väljendusrikkusega – ehk siis sõnaga selle tihendatud kujul. On huvitav jälgida, kuidas keel loob mõtteviisi ja mõtteviis loob omakorda keele.

Seitsmendaks. Lugemine aitab kaasa üldistusvõimele – aitab märgata seoseid nähtuste ja sündmuste vahel. Lugemine kasvatab võimet iseseisvalt mõelda.

Kaheksandaks. Raamatud näitavad maailma salapära ja ühtlasi annavad teadmisi eri valdkondade kohta. Erinevad autorid kirjeldavad maailma eri vaatenurkadest, näevad seda uutmoodi silmadega.

Üheksandaks. Raamatud säilitavad usu imede võimalusse.

Kümnendaks. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet, tihendatud elu. Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. Hea raamat on tunnistus inimlikust loomejõust. Lisaks on kõigil headel raamatutel ühine avar filosoofiline tagamaa: nad ei lase elul ja inimestel langeda kaose meelevalda.
 

Head lugemist!

Kärt Hellerma teksti täismahus leiad SIIT

Uued raamatud

Lugejaid on raamatukogus ootamas uued raamatud. Tutvu raamatutega  SIIN

Eesti Vabariigi aastapäev Tahkurannas

 Väga üksikasjaliku ülevaate 23. veebruaril toimunud mälestusmiitingust Konstantin Pätsi  mälestusmärgi juures on teinud Maaleht.ee Pärnumaa blogi pidav Urmas Saard. Loe ülevaadet SIIT 

Täienduseks eelnevale postitusele

Nonii! Tänaseks on selgunud, et Postimehe veebilehe toimetaja on talle kätte juhtunud infoga lihtsalt suvalt ringi käinud. Nimelt on ta teinud omapoolse tõlgenduse riigikogu infotunnist, kus Rein Lang vastas riigikogulaste küsimustele  uue komplekteerimise korra kohta, vihjamata ühegi sõnaga allikale. Kas  keegi on märganud kriitikat selle  ajakirjaniku ebaprofessionaalsuse  (milles viimasel ajal raamatukogutöötajaid nii kergekäeliselt süüdistatakse) kohta! Stenogrammi on võimalik lugeda SIIT

Mina juba arvasin, et meie kultuuriminister võtab aeg-ajalt meedias raamatukogude teemal sõna nii öelda profülaktika mõttes! 

Harimisest ja meelelahutusest raamatukogudes

KULTUURIMINISTER LANG: RAAMATUKOGUDES POLE HARIMISE JA MEELELAHUTUSE TASAKAAL PAIGAS 

Ma ei tea küll miks, aga iga kord kui ma loen  või kuulen meedias kultuuriministri poolt välja öeldud arvamusi rahvaraamatukogude kohta, haarab mind totaalne alaväärsuskompleks. Ometi on Võiste raamatukogus avariiulil Balzac'i valitud teosed, hoidlas ootavad lugemist Lev  Tolstoi kogutud teosed (kõik raamatud lihtsalt ei mahu avariiulitele) On olemas valik kaasaegset eesti proosat, luulet ja esseistikat. Ikkagi tekib  mul tundmus, et raamatukoguhoidjana olen ma täiesti ebaprofessionaalne, kultuurivaenulik, harimatu raamatukogutädi (nagu  armastatakse raamatukogutöötajate kohta öelda.) Ma ei tea, äkki ongi Eestimaal olemas raamatukogud, mille riiulid on täis tuubitud ainult ajaviitekirjandust ja klassika leidmine sealt on võimatu. Aga kas on siis õige üldsõnaliselt rääkida nii nagu oleks selline tendents enamuses rahvaraamatukogudes?

Viimasel ajal olen ennast veel  tabanud mõttelt, et mingil määral käib praegune mäng kaasaegse kultuuripoliitika ümber ainult ühte väravasse. Kas ei oleks õige mängu astuda ka haridus- ja teadusministeerimil? Sellest, et väärtkirjandus raamatukogu riiulitel ilutseb, jääb minu arvates väheks. Keegi peaks ju inimesi arendama sedavõrd, et nad hakkaksid selle kirjanduse vastu ka huvi tundma. Aga kas see ei ole mitte kooli ja õpetajate pärusmaa? Kas keegi on üle vaadanud õpilaste kohustusliku kirjanduse selle pilguga, kui palju on seal kaasaegset eesti lastekirjandust ja uuemat eesti kirjandust? 

Pisut kärajatest

Ei ole juba ammu   kuu kolmanda kolmapäeva  kokkusaamistest  (kärajatest)  teada andnud. Ehkki kehvapoolsed ilmaolud on mõnevõrra meie osalejaid vähendanud, on meie põhikoosseis siiski leidnud aega ja tahtmist kokku saada. 15. veebruaril oli meie külaliseks  Audrus elav  kodu-uurija  Vilve Kiisler.  (Aitäh, Mart Liirale organisatoorse  poole eest!) Vilve  on  kokku pannud  raamatu "Kodukant," mis räägib  Muhu, Piirumi  ja  Rannametsa küla  loo põlvest-põlve edasiantud mälestuste põhjal. Ehkki raamatul  on palju autoreid, on just Vilve Kiisler see, kelle eestvedamisel on raamat ilmavalgust näinud. Olles ise küll  üles kasvanud  Rannametsa külas (mis kuulus ju ka varasematel aegadel Tahkuranna valla koosseisu) on tema varased juured pärit Võistest Lambasaarelt ja seetõttu oli tal ka tema enda sõnade kohaselt soe tunne siia meie hulka tulla. Vilve ütles, et tema tegi seda raamatut eelkõige enda pärast- et panna kirja, kust on pärit tema juured ja milline oli see paik, kus ta üles kasvas. Mulle meeldis väga ka Vilve mõte, et see raamat on ka tulevastele põlvedele. Sest paraku on nii, kui vanemad veel elavad ei tunne järeltulevad põlved oma põlvnemise vastu huvi ja kui ükskord huvi tärkab, ei ole enam kellegi käest küsida. Meil oli väga meeldiv pealelõuna meeldiva külalise seltsis. Oleks vaid rohkem meie eestlaste hulgas Vilve mõttelaadiga tegusaid inimesi!

Vilve Kiisleri poolt kingitud raamatut "Kodukant" on võimalik laenutada Võiste raamatukogust.
         

                               Meie armas külaline koos raamatute ja meiega

Pikemalt loe "Kodukandist" PÄRNU POSTIMEHEST