Sel hapral hetkel seisad kuuse all

ja mõtled kõigi tuttavate peale, 

ja sõprade, ja sugulaste peale,

võib-olla mõtled vaenlastegi peale

sel hapral hetkel seistes kuuse all.

Maakera viivuks seisatab su all.
Ei pöördu hetkeks kurale, ei heale.
Šampanjat kallad halvale ja heale
ning kõik su mõtted pööratud on heale,
kui südaööl Maa peatub sinu all.

Siis möödub hetk. Ja algab vastne aasta.
Sa astud nagu valge lume peale.
Või tähe A teed valge lehe peale,
täis lootust hing, et praegu hakkab peale
su elu kõige õnnerikkam aasta.

Sul olgu õnne sellel valgel teel.
A-d aga ümbritsegu palju tähti veel:
Arm
Arukus
Au
ArmAstus
ja
rAhu

Ja vennaarmastus
Ja meelerahu.

                                 /Ave Alavainu /

E-rahvaloendus

Tervist.

Olen Heldur Sass Reiu külast, siitkandi rahvaloenduse piirkonnajuht. Mul on teile suur palve, et te osaleksite  jaanuarikuu jooksul e-rahvaloendusel interneti teel. See moodus on teile mugav ja kergendab ka rahvaloendajate päris suurt koormust.

Rahvaloendus on meie kõigi ühine ettevõtmine.

Ette tänades

Heldur Sass

piirkonnajuht

REL 2011 piirkonnajuht

Andmete kogumise osakond

Statistikaamet

E-rahvaloendusel saab osaleda ka raamatukogudes

31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.

„Kui inimene oskab arvutit kasutada, kuid tal pole kodus internetti või arvutit, saab loendusankeeti interneti teel täita ka raamatukogudes asuvates avalikes internetipunktides,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Eestis on enam kui pooltuhat rahvaraamatukogu. „Rahvaloendus on Eesti jaoks nii oluline ettevõtmine, et raamatukogud osutavad oma abi suure heameelega. Kõikidel lahtiolekuaegadel on soovijad oodatud raamatukogudesse e-loendusankeeti täitma,” ütles Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus.

Kultuuriministeeriumi ja Statistikaameti koostöös jõudsid kõikidesse raamatukogudesse ka ID-kaardi lugejad. „Koostöös Kultuuriministeeriumiga oleme ID-kaardi lugejatega varustanud kõik keskraamatukogud ja rahvaraamatukogud, kes selleks soovi avaldasid. Lisaks on raamatukogud saanud lühijuhendid e-loendusel osalemise kohta, et raamatukoguhoidjad oskaks vajadusel inimesi aidata,“ rääkis Potisepp.

Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist 31. jaanuarini. Ankeet on alates 31. detsembrist kättesaadav aadressil www.REL2011.ee.

Ankeedi täitmise keskkonda sisselogimiseks saab kasutada ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangaparoole (Swedbank, SEB, Sampo). Ankeeti on võimalik minna täitma ka otse internetipangast, valides avalike teenuste alt rahvaloenduse. Enne sisselogimist ID-kaardiga tuleks veenduda selle sertifikaatide kehtivuses ja vajadusel neid uuendada http://id.ee/?id=28833.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisaks:

REL 2011 www.rel2011.ee

REL 2011 Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

REL 2011 Twitteris www.twitter.com/rel2011

Täpsem teave: Karin Volmer REL 2011 kommunikatsioonispetsialist Teabe ja levi talitus Statistikaamet GSM 5696 4876 e-post: press@REL2011.ee

Uued raamatud

 Lõpuks said uued raamatud arvele võetud ja ka veebi üles pandud. Tutvu raamatutega SIIN

Hallist hiirekesest armsaks meriseaks!

Debatt, mille algatas kultuuriminister Rein Lang kogub üha uusi tuure. Kuni eilse Eesti Päevalehe ilmumiseni oli ülemaailmselt  "raamatukogutädide" (tingimata prillide ja mingi veidra kiiksuga!)   võrdkujuks  hall hiireke, aga eile tõstis kirjanik Andrus Kivirähk mainitud "tädikesed" uuele tasandile, võrreldes  raamatukoguhoidjaid armsate merisigadega! Osundan:

"Ootamatult juhtus nii, et kultuuriminister ja raamatukoguhoidjad pöörasid tülli ja närivad nüüd üksteise kallal, nii et tükid taga. Needsamad lahked raamatukogutädid, kes on ju tavaliselt malbed ja armsad nagu merisead!" Isiklikult ma ei teagi kas ma tahaksin olla edasi hall hiireke või malbe ja armas merisiga!

Ei saa mitte vaiki olla... (Anna Haava)

Veidi prohvetlikuks sai minu eelmises (1.nov) postituses soovitus vaadata Rein Langi ettekannet raamatukogupäevade avamisel Paides, mainides, et ühtegi raamatukoguga seotud inimest (ka lugejat) see külmaks küll ei tohiks jätta!

3. novembril lahvataski leek raamatukogude sees ja ümber!(Rein Siku intervjuu kultuuriminstriga Eesti Päevalehes) Mina isiklikult arvan, et see on ainult tervitatav nähe - olles juba pikalt töötanud raamatukogus, ei mäleta ma, et raamatukogudest oleks üleriigiliselt nii palju ja nii sügavuti räägitud. Arutelu ongi ju edasiviiv jõud!

Mis mulle ei meeldi, on viis kuidas neid arutelusid läbi viiakse. Demokraatlikul ajastul on igal ühel õigus igaühe kohta oma arvamus välja öelda ilma mitte millessegi süvenemata (tembeldame kultuuriministri lolliks, maaraamatukoguhoidja kitsa silmaringiga, kultuuri- ja kirjanduskaugeks inimeseks jne...) Minu eesmärgiks ei ole siin ennast kaitsma hakata raamatukogu kogude komplekteerimise osas (ikkagi arvan ma, et ka lugejal on selles osas suur sõna sekka öelda!)  Juba aastaid on mind vaevanud dilemma, kumb on siis suurem maksumaksja rahade raiskamine- kas see kui ma tellin raamatukogusse nii öelda "massikirjanduse raamatu" ja see põhimõtteliselt aasta jooksul riiulisse seisma ei jäägi või see, kui ma tellin kõik kultuuriajakirjad ja nad sealt riiulilt mitte kordagi ei lahkugi?  Mäletan kui õnnelik ma olin, kui kultuuriministeerium otsustas kõigile (ka külaraamatukogudele) muretseda tasuta kultuuriajakirjad. Minu rõõm asendus peagi kurbusega, sest sinna riiulile, kuhu ma nad asetasin  nad jäidki. Loomulikult ma ei tellinud neid edaspidi maksumaksja  raha eest. Üritasin veel mõnel aastal tellida Loomingu Raamatukogu, aga üritusesks see jäigi!

Täna hakkas mind närima kahtluseuss, et äkki mina olengi see (tsiteerin Märt Väljataga Delfis välja õeldut : "kitsa silmaringiga, kultuuri- ja kirjanduskauge, kuid kohaliku kliki lähedane inimene".) Võib - olla  kõik külaraamatukogude lugejad on  järjekorras kultuuriajakirjadele, aga mina ei ole taibanud tellida ja ükski lugeja ei ole julgenud küsida ka. Seepärast tegin väikese uuringu. Pärnumaal on kokku 43 maaraamatukogu, uurisin URRAM-i kataloogi järgi kui palju kultuuriajakirju 2011. aastal maaraamatukogudes käib ja kui palju neid laenutatakse. 

Tunnistan avameelselt, et Võiste raanmatukogus ühtegi uuritavatest ajakirjadest ei käi. 

Vikerkaar on tellitud viies raamatukogus, välja laenutatud 1 number

Looming   on  tellitud üheksas raamatukogus, välja laenutatud 3 numbrit

Teater. Muusika. Kino on tellitud kolmes raamatukogus, kõik kohal

Akadeemia tellitud viies raamatukogus, kõik kohal

Värske Rõhk tellitud viies raamatukogus, kõik kohal.

Ja ma pean mainima, et enamus neist raamatukogudest asusid tunduvalt suuremates kohtades kui Võiste raamatukogu ja mitme piirkonnas asusid ka gümnaasiumid!!! Võime ju loota, et lugejad istuvad kõik lugemislaudade taga ja loevad kultuuriajakirju kohapeal, aga millegipärast ma kahtlen selles!

Võiks ju astuda siit veel sammukese edasi ja süüdistada  maaraamatukoguhoidjaid selles, et nad ei suuda suunata lugejaid õigele rajale - õigete raamatute ja ajakirjade juurde. Kui leiduks Eestimaal inimene, kes suudaks läbi viia koolituse, kuidas suunata täiskasvanud lugeja lugemisharjumusi, siis mina olen küll kohe seal osalemas! 

Kuidas siis ikkagi on mõistlikum kasutada maksumaksja raha!? 

Tagasivaade lõppenud raamatukogupäevadele

Võiste raamatukogus avasime raamatukogupäevad juba päev enne ametlikku algust, st. 19. oktoobril koos oma  järjekordsete kärajatega. Et 20. oktooobril on ka ettelugemispäev, siis lugesime alustuseks ette juubilarist kirjaniku Olivia Saare jutukese "Õitsev rukis."

Meile tuli külla Tahkuranna valla pärandkultuuri uurija Rauno Schults ( vahemärkusena: meid eelmisel aastal külastanud noormees jättis teadmata põhjustel oma töö pooleli!) Erinevaid meie kandi pärandkultuuri objekte läbi arutades möödus õhtupoolik kiiresti. Koosviibimise lõpus, kui kinkisime külalisele oma koduloolised raamatud, tabas meid meeldiv üllatus - meie külaline  "muundus" luuletajaks. Nii sai Võiste raamatukogu vastukingituseks Rauno Schultsi luulekogu "Gavriliaad."
Kahjuks oli aeg juba nii hiline, et Rauno Schultsi kui luuletajaga me vestelda enam ei jõudnud. Loodame, et see on mõne järgmise kohtumise teema!

 

Noormees Anne Aaslaidi tehtud fotol ongi  Rauno Schults.

Aga üllatused sel päeval ei tahtnud lõppeda - ootamatult saabus koos Kaido Kiviga raamatukokku fotograaf Madis Paju, kes soovis oma näitusel olevad fotod uute vastu vahetada. Nii saigi raamatukogu endale ka täiesti uue näituse: "Madis Paju loodusfotod - väljaanne 2"

Jah, vastab tõele, et raamatukogus võid sa kohtuda kõige ja kõigiga - näiteks konkreetselt sel päeval oli mõne tunni jooksul võimalik kohtuda ühiste koduloohuvidega kaaslastega, pärandkultuuri uurijaga, luuletajaga ja tema kingitud luulekoguga, harrastusfotograafi ja tema kaunite fotodega, mõne lugejaga, arvutikasutajaga ja muidugi ka raamatutega.

                                                              ***

20. oktoobril külastasin Tahkuranna- Lasteaed Algkooli õpilasi ja tegin neile väikese ülevaate tänapäeva noortest Eesti  lastekirjanikest ja nende viimaste aastate loomingust. Selle ettekande ettevalmistamise käigus lugesin läbi täitsa palju vahvaid  lasteraamatuid. Soovitan ka kõigile täiskasnutele soojalt! (Piret Raud, Ketlin Priilinn, Mika Keränen, Kaspar Jancis, Ilmar Tomusk jne...)

Mõned kohtumised raamatukogus seisavad sel nädalal veel ees - külla tulevad lasteaialapsed ja 1. ja 3. klassi õpilased.

                                                             ***

Üleriigilises plaanis on mul raamatukogupäevadega seoses mitu head emotsiooni- meeldiv oli see, et ma sain raamatukogupäevade avamisel Paides mitteosalenuna  osa seal toimunud  ettekannetest Tallinna Keskraamatukogu e-kogude kodulehe vahendusel.

Soovitan kõigil vaadata (kuulata) kultuuriminister Rein Langi ettekannet! Ühtegi raamatukoguga seotud inimest (ka lugejaid!) see ettekanne küll külmaks ei tohiks jätta. VAATA 

Ja lõpuks kõige olulisem - Aasta maaraamatukoguhoidja 2011 on meie oma  Piia  Sauga raamatukogust. See on kogu maakonnale väga suur tunnustus, et just Pärnumaal tegutseb selle aasta parim maaraamatukoguhoidja. 

Uued raamatud

Raamatukogu riiulid on järjekordselt täienenud uue kirjavaraga. Tutvu saabunud raamatutega    SIIN

Kohtume raamatukogus

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eestvõtmisel algavad neljapäeval, 20. oktoobril üleriigilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“.

Vaata ka raamatukogupäevadest teavitavaid videoklippe

           

Võiste raamatukogus avame raamatukogupäevad juba kolmapäeval, 19. oktoobril kell 15.00 koos kärajatega!

Uus raamatupakk

 Taas kord on päris kopsakas raamatupakk raamatukokku jõudnud. Tutvu paki sisuga SIIN

Uued raamatud

Üle pika aja jõudis raamatukogusse üsna kopsakas raamatupakk. Arvan, et nende raamatute seast peaks küll igaüks omale meelepärast lugemist juba pimenevateks  sügisõhtuteks leidma. Tutvu uute raamatutega SIIN

Kohtumiseni raamatukogus!

Madis Paju loodusfotode näitus

Juba mõnda aega on raamatukogu külastajad lisaks raamatute laenutamisele (eks puhkuse ajal oli see pisut probleemne!) ja interneti kasutamisele saanud nautida ka Madis Paju kauneid loodusfotosid. Madis on Pärnus elav ja pensionipõlve pidav tuuker. Oma harrastuse kohta ütleb ta ise, et loodus on selline asi, mida ei jõua nii palju pildistada kui tahad. Nagu enamusel nõukaaja harrastusfotograafidel nii ka temal olid esmasteks aparaatideks Ljubitel, Smena ja Zenit TTL. Mingil ajal tundus süstasõit pildistamisest huvitavam olevat ja fotoaparaadid ununesid täiesti. Umbes kümme aastat tagasi pöördus Madis uuesti oma vana hobi juurde tagasi - olid ju nüüd tehnilised võimalused hoopis midagi muud. 

Kokku on raamatukogus vaatmiseks 23 erinevas formaadis raamitud fotot, neist suurimad mõõdus 93 x 68 cm.

Madis Paju fotod jõudsid Võistesse  tema sõbra Kaido Kivi vahendusel ja varem ei ole ta oma loomingut näitusel eksponeerinud. 

Fotod jäävad Võiste raamatukogu seinu kaunistama selle aasta lõpuni.

            

Foto on tehtud päeval kui Madis ja Kaido suure varandusega Võiste raamatukokku jõudsid (pidasime kärajaid!) Erinevalt Madisest mina erilise fotograafitalendiga just ei hiilga!           

Puhkus!!!

11. JUULIST KUNI 21. AUGUSTINI (KAASA ARVATUD) 
                 ON RAAMATUKOGU AVATUD
               NELJAPÄEVITI  KELL 9.00 - 18.00

Juunikuu uued raamatud

Tutvu uute raamatutega SIIN

Natuke uusi raamatuid

Raamatukokku on jõudnud mõned uued raamatud. Tutvu raamatutega SIIN

Uued raamatud

 Raamatukokku jõudis taas uus raamatupakk. Tutvu uute raamatutega    SIIN

Tsiteerides Evelin Ilvese mõtteid

Maikuu Eesti Naises kirjutab presidendiproua  Evelin Ilves muuhulgas ka järgmise mõtte: "Üle Eesti on tuhandeid hobikunstnikke. Ning avalikku ruumi, mille seinad  kurvalt tühjad seisavad, on samuti tuhandeid ruutmeetreid. Perearstikeskused, vallamajad, juuksurisalongid ja isegi kultuurimajad ning väiksed külalistemajad, söögikohad- kui mõnegi seintele jõuaksid kohalike meistrite maalid, joonistused, fotod, kootud või vilditud pildid, muutuksid need ruumid kindlasti rõõmsamaks.... Teinekord ei olegi palju vaja - vaid oma rõõmu tehtust jagada ja see saabki hoopis suurem."

Just  see mõte meenus kui täna Urge raamatukogu blogi lugesin - Urgel jälle uus näitus! VEENDU ISE!

Tegelikult  püüavad  paljud külaraamatukogud just oma kohalike loojate loomingut tutvustada ja rõõm on tõdeda, et me oleme õigel teel!

Uued raamatud

Järjekordsete uute raamatutega saad tutvuda SIIN

Maalinäitus raamatukogus

 Järjekordne kolmas kolmapäev on mööda saanud, seega aprillikuu kärajad ka. Eile oli meil pidulik sündmus- avasime raamatukogu "koridorigaleriis"  asuva maalinäituse. Eksponeeritud õlimaalid on maalinud meie oma  küla harrastuskunstnik Helbe Siivesti.  Helbe on väga suur käsitööhuviline, ta tegeleb  paljude käsitööliikidega- koob, teeb klaasi - ja  siidimaali, maalib tassidele ja taldrikutele jne.  Aga õlimaale ei ole ta kunagi varem maalinud. Kuigi joonistada on ta armastanud juba kooliajast peale,  seinalehed olid Tõstamaa Keskkoolis ikka tema illustreerida. Helbel oli isegi mõte minna kunsti edasi õppima, aga elul olid teised plaanid. 

Kaasaja Eesti üheks oluliseks märksõnaks on elukestev õpe ja Helbe maaliõpingud on eluline näide  elukestvast õppest. Ta käis Häädemeeste kunstiringis "Rääk" mõned korrad maalimist õppimas ja alustas siis iseseisvalt maalimist mitte just oma esimeses nooruses. Helbe maalib fotodelt loodust, eriti meeldib talle maalida rannakive ja merd.

Momendil valmistab Helbe ette lillepistikuid, et  neid kevadlaadal müüa, sest olgem ausad- maalimistarbed (lõuend, õlivärvid ja pintslid on üsna kallid.) Eriti palju pidi kuluma  valget värvi, mis on ka kõige kallim. Meie hoiame pöialt, et taimeäri hästi õnnestuks! 

Aitäh, Helbele, et ta oli nõus oma loomingut külarahvaga jagama! 

Fotol on Helbe koos oma lemmikmaaliga.

Kaido oli tulnud kärajatele "õuduste raamatukoguga", nimelt oli tal kaasas terve suur kohvritäis nõukogude propaganda kirjandust 40. aastate algusest kuni "suure kodumaaa" eksistentsi lõpuni. Tegelikult oli ikka päris masendav neid ülistuslaule Stalinile lugeda. 

Kaks ja pool tundi lendasid kiiresti ja juttu  jätkuks kauemaks...

Lõpuks ometi

Täna hommikul tööle tulles viskas mul närvi nii öelda tõeliselt mustaks. Siragu taevas ultraviolettkiirgusest tulvil päike (raamatukogu asub maja lõunapoolsel küljel), kuumutagu lund 10 kraadine soojus või sadagu vihma- ikka ei midagi, raamatukogu ukse ees seisis  visalt just selline lumehang nagu pildilt näha. Kaua võib!?

Tund aega lumelabidaga tööd ja lõpuks ometi on peale kolme kuud otserada raamatukokku  avatud!!! (Vaata teist pilti!) Head Võiste raamatukogu lugejad - selleks korraks on tervistavad labürindid raamatukogu ümber oma eksistentsi lõpetanud. Ehk aasta lõpus jälle?!

 

                                                                                                                                                                                                                                                                                                   Panin siia meenutuseks pildi, milline nägi ukseesine välja 2. jaanuari hommikul.

Rahvusvaheline lasteraamatupäev

Tähistasime  meiegi eile lasteaia vanema rühma lastega (veidi küll hilinenult) lasteraamatupäeva. Alustuseks rääkisime natuke sellest, miks seda päeva just 2. aprillil  peetakse ja siis vaatasid lapsed lihtsalt raamatuid.  Ja neile meeldis see tegevus väga. Siit mul tekkiski mõte - kas me ei kipu laste tegevusi pidevalt väga suunama, ikka tahame, et lapsed teeksid meie poolt välja mõeldud tegevusi - (kuulaksid vaikides seda, mida meil öelda on või joonistaksid jne., jne.) Aga tegelikult tahaksid lapsed ennast ka täitsa vabalt tunda ja vaadata täpselt just neid raamatuid, mis neile meeldivad!

 

Õhtupoole tulid täiesti juhuslikult külla väikesed naabrid Päikesekiirte rühmast, et jälle kord üle lugeda oma lemmikraamat "Mis hääl see on?"

Uued raamatud

 Jällegi on uus  raamatupakk raamatukokku jõudnud. Tutvu raamatutega  SIIN

Uued raamatud

Raamatukogus ootavad lugejaid mõned uued raamatud. Tutvu nendega SIIN

Kärajate aastapäev

See on uskumatu, kuidas aeg lendab! Homme möödub juba aasta sellest päevast, mil me esimest korda raamatukokku kärajatele kogunesime. Kuna eile oli kolmas kuu kolmapäev,  siis me loomulikult saime järjekordselt kokku. Ka aastapäev sai ära märgitud. Tänud kõikidele, kes on tee kärajatele leidnud ja loomulikult on oodatud ka uued osalejad.

Meie põhiteema oli eile emakeelepäeva tähistamine. Mul on siiralt hea meel, et meie hulgas on aktiivsed inimesed, kes ka ise päeva sisustamiseks häid ideid välja pakuvad.  Kuna Elvi oli just äsja lõpetanud Ello Sääritsa raamatu "Anna Haava : elu ja loomingu lugu" lugemise, oli ta lahkesti nõus loetut ka teistele vahendama. Eevi poolt tuli idee tähistada sellega äsjamöödunud emakeelepäeva. On ju Anna Haavalgi täiesti olemas luuletus "Emakeel," mille esimesed salmid kõlavad järgmiselt:

Emakeel, su kaunis heli 

Sütitab mu südame,

Tungib jumalikul tulel

Minu põue põhjasse.                            

Sul on võim: nii leinalugu

Kui ka Hõiskav õnnehääl,

Õhked õrnad, tormimõtted-

Kõik täis elu sinu väel.

  

Lugesime ka Anna Haava luuletusi.
                                         Fotol uurivad Elvi  ja  Kaido Sulevi poolt raamatukogule kingitud vanu originaaldokumente.
 
Tänusõnad Elvile põhjaliku ülevaate eest!

Nagu juba varasematest kordadest teada, meil jututeemadest puudu ei tule, pigem kipub aega napiks jääma!
Ma ise arvan küll, et meie kokkusaamised ehk kärajad ei ole "asi  asja pärast" ja igakord lahkudes oleme jälle mõne uue fakti või mõtte võrra targemad.

Näpuotsaga uusi raamatuid

Raamatukokku jõudsid mõned uued raamatud. Tutvu raamatutega SIIN

Täna on Konstantin Pätsi sünniaastapäev

"Öeldakse, et veetilgas võib peegelduda terve maailm. Nõnda võib ühe inimese saatuses täielikult kajastuda tema maa ja rahva saatus. Pole kahtlust, et Konstantin Pätsi saatus on otsekui Eesti Vabariigi saatuse võrdkuju."

                                                                                  Trivimi Velliste

                                                      Raamatust: "Alasi ja haamri vahel", Tallinn 2007.

Tahkuranna valla rahvale on suur au, et  meie kandis nägi ilmavalgust Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. (MEELDETULETUSEKS)

Just Tahkuranna vallas Pätsi ausamba juures toimub igal aastal Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud  mälestusmiiting. Täna tahaks meenutada, kuidas mälestussammas püstitati.

1936.a. sügisel tekkis ühel Pärnumaa Maavalitsuse nõupidamisel mõte jäädvustada tulevastele põlvedele monumendiga riigivanem K. Pätsi sünnikoht. Valiti komitee, mida juhatas maavanem J. Marksoo.

Monumendi kavandi esitas arhitekt A. Soans; pronksbareljeefid olid skulptor F. Sannamehe töö. Pargi kujundas Pärnu linnaaarhitekt O. Siinmaa. Alustati ka talgutega. 1.oktoobril 1937 .aastal osales neil 360 inimest, ligi 100 hobuveokit, millega veeti kohale Tahku küla põldudelt üle 200 m³ raudkive, 180m³ mulda, 35 koormat sammalt, mida käisid metsas korjamas külalapsed. Järgmistel talgutel sama aasta 8. novembril veeti lisaks 70 m³ kive ja 30 koormat sammalt.

 Koolimaja, kus toimus talguliste toitlustamine Tahkuranna Pereniste Seltsi poolt. Eemalt paistab          Tahkuranna Jumalaema Uinumise apostliku - õigeusu kirik

Monumendi avamispäevaks sai  25. juuni 1939. aastal.

 

Monumendi iga oli üürike. 1940. aasta 11. augusti õhtupoolikul ( 5 päeva peale Eesti liitmist NSV Liiduga) peeti Võistes rahvakoosolek, mida Peet Aasma kirjeldab oma päevikus järgmiselt: „11. augusti 1940. aastal peetakse Võiste rahvamajas koguduse teeõhtu, millest rohkel arvul osa võetakse. Koosviibimine algab õp. Th. Varblase kõne ja ühise lauluga. Koosviibimise ajal ilmuvad saali uue punase vallavalitsuse liikmed koos kohapealsete kommunistlikkude tegelastega ja kutsuvad rahvast osa võtma rongkäigust Pätsi väljakule, kus olevat kavatsusel ära pidada miiting, et selgitada K. Pätsi kui „türanni“ tegevust. Koosviibijad teeõhtul rongkäiguga ei ühinenud. Ainult mõned üksikud uudishimulised hiilisid eemalt järele, et näha, mis seal tehakse. Peetud siis Pätsi monumendi juures K.Pätsi kohta kõvasid sõimukõnesid ja lõpuks esitatud koosviibijaile küsimus, mis teha Pätsi monumendiga. Üksikud hääled karjunud „maha!“ Suur osa rahvast vaikinud ja vaadanud asja pealt tardunud pilguga. Pandudki lõhkeaine kapsel samba küljel asuvasse õõnsusesse ja süüdatud see. Sammas olevat ainult osaliselt purunenud, aga mitte ümber kukkunud. Jätkatud veel lõhkumist kangidega nii, et lõpuks saadud tugev sammas ikka maha murda“.

Peale ausamba purustamist lauldi „Internatsionaali.“ Võidurõõmutsevad kommunistid lasksid ennast punalippe lehvitades pildistada samba rusudel. Samba tükid tassiti hiljem laiali. Selle teo pani toime käputäis punaseid, kes ei andnud endale aru, mida nad tegid. Kommunistid kõnelesid rahva nimel, kelle hulka olid arvatud need, kes uudishimust kogunesid hulgana enamlaste patutööd pealt vaatama. Nii aeti sõnades oma tegu rahva kaela.

Vanemad tahkurandlased mäletavad ja teavad kõigi nende inimeste nimesid, kes selle häbiteo korda saatsid.

 

25.juunil 1989. aastal, mil möödus 50 aastat esmakordsest mälestussamba avamisest, taasavati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ennistatud ausammas

Kõik  fotod, mida blogis on kasutatud, saatis raamatukogule Olavi Soomägi. Need on pildistanud tema vanaisa   Johannes Soomägi (Schoberg). Kuna talguid oli mitu, pole täpselt teada, millistest talgutest fotod on tehtud.

                                    "Kui rahvas hoiab kokku,

                              jääb  Eesti püsima.

                              Meie kõikide üle valvab Jumal, 

                              kes ei lase heal seemnel raisku  minna"

                                                         Konstantin Päts

                                  ILUSAT EESTI VABARIIGI  AASTAPÄEVA!

Uus raamatupakk

Raamatukokku on jõudnud üsna kopsakas raamatupakk. Sisuga tutvu SIIN

Kärajad külmapühi ei pea

Kätte on jõudmas järjekordne kuu kolmas kolmapäev. Alles see oli kui kõik kaeblesime suure kuuma üle ja nüüdseks on väljas järjekordselt sama palju kraade, aga seekord miinustes. Kui ei suutnud meie kokkusaamist takistada suur kuumus, ei suuda seda ka külm.Kohtume kolmapäeval, 16. veebruaril kell 15.00

Meie juturingis osalemiseks on andnud nõusoleku Aago-Heinart Allikvee, kes räägib sellest, kuidas ta oma Teises maailmasõjas Sinimägedes hukkunud isa põrmu 17 aastat otsis ja eelmise aasta lõpus Metsaküla surnuaia mulda sängitas.

Midagi hingele...

Väljas on veebruar täna
ja orgudes ruskavad pajud.

Ennast su südames näen:
nõnda rahu mu meeltesse vajub.                                KUULA
Mõtlen: kui üksik ja valge
jäi lapsepõlv maamajja maha.
Surnute korjatud köömneid
ja tumedat meekärjevaha
otsekui hõnguks sealt nüüdki
ja otsekui oleks mu pihud
mustlepa verega võitud
ning vislapuuvaiguga ihu.

Niikaua taevasse vaata,
kui lumed on sadanud alla.
Lumed on vaiksed ja kerged
ja lumede juuksed jäid valla
paljaste võrade kohal,
kus õõtsuvad hõõguvad tähed.
Niikaua lumesse vaata,
kui aupaiste vajub su pähe.
Hirme on maailma kohal
ja kesköiti avardub tuba.
Mis keeles ma paluma pean,
sest surm on meid silmanud juba?

Niikaua lehitse aastaid,
kui haljus on sadanud alla.
Väljas on veebruar täna
ja lumede juuksed jäid valla.
Kuhugi minna ei ole,
sest aja sõnad on valjud
otsekui iilingud lauskmaal
ning nende eest pagevad kaljud.
Kannatus tuleb ja läheb
näoga, mis võõras ja tuttav.

Kannatust suudlen su otsaees.

Ma ei häbene nutta.

/Viivi Luik/

Kärajate kolmapäev

Meeldetuletuseks kärajatel osalejatele!

19.jaanuaril on kuu kolmas  kolmapäev, seega  juturingi kolmapäev.

Kohtumiseni kolmapäeval, 19. jaanuaril kell 15.00!

Oodatud on ka  uued osalejad!

Veidi ajaloolist ka

Aasta algul on ikka tavaks  teha kokkuvõtteid möödunud aastast. 1928. aasta 19.jaanuari Pärnu Päevalehest  saame ülevaate 1927.aasta tegemistest Tahkurannas.

    

         Möödunud aasta tegevuse ülevaadeTahkurannas

Meie nurga põldureid ei suutnud möödunud suvi rahuldada. Peale rukki ja heinasaagi oli muu põllusaak eelmise aasta omast märksa kehvem.

Aiatöö, mis siin ka põllutöö kõrval arenenud, ei toonud Pärnu turu madalate hindade tagajärjel soovitud tulu.

Rohkem rahuldatud oma töö suhtes olid kalurid ja räimurid.

Ühistegevus on astunud edusamme. Kaubatarvitajate ühisuse läbimüük ja ülejääk on eelmisest aastast jällegi suurem. Seda nähtust tuleb küll panna meie ühisuse ärijuhi hoolsuse ja asjatundlikkuse arvele.

Mitte vähem edukalt on ka meie Ühismeierei töötanud.

Suve jooksul ehitas ühisus endale ilma riiklise laenuta ajakohase meierei hoone, kus

ta kevadel tööle asub. Ja nagu näha, tõuseb piimatoojate arv iga nädalaga. On loota, et suurem osa ka nendest likmetest, kes meierei hoone koha valimise suhtes ühisusest väljaastusid, lähemal ajal sinna tagasi pööravad.

Koolipõllul, peale ühe õppejõu vähenduse, muudatusi pole olnud.

Praegu on meil õpetajaid valla kohta tervelt pool tosinat. Neist teevad kolm ka väljaspool kooli hariduse kui ka majanduse alal hoolega tööd.

Hr. Tolli muretseb tõsise hoolega Rahvamaja korralduse eest, juhib „Kalameeste seltsi“, Raamatukogu ja ei puudu ka kaubatarvitajate ühisuse juhtivas kohas.

Akerman'i pea mure seisab Ühismeierei tegevuses, Kaubatarvitajate Ühisuses ja kirikus.

Rahva tervisolud olid möödunud aastal head. Ei olnud pea midagi taudisarnast siinpool liikumas.

Vargustest, mis vene valitsuse päevil vahete-vahel õige igapäevaseks tikkusid minema, ei ole siin enam kuulda.

Loodame, et olev aasta põllumeestele möödunust saab parem olema, mis aitaks katta eelmise aasta puudujääke.

Rahvavalgustajatele kui ka kõigile neile, kes ühiskonna tegevusest möödunud aastal osa võtsid, ütlen omalt poolt paremat tänu ja soovin olevaks aastaks jõudu ja püsivust edasi töötamiseks.

                                                                                                                              Kaaskodanik.

Uue aasta esimesed uued raamatud

Ka 2010. aasta viimases raamatupakis olnud raamatud ootavad lugejaid! Vaata raamatukokku jõudnud uusi raamatuid SIIT

Tõeline uusaasta üllatus

Täna hommikul tööle tulles tabas mind tõeline uue aasta kingitus - nimelt minu akende all, kust ma tavaliselt raamatukogu uksest sisenen, laius suur lumine kuhil

  Pildi allkiri: Kui seda kuhja ees ei oleks!

Veel viimasel tööpäeval lahkusin raamatukogust akende alt läbi minevat rada mööda.







Mingiks hetkeks tabas mind  kangestus, mis nüüd küll saab!  Aga ei midagi, sumpasin oma uue raamatupakiga natuke eemalt hangedest läbi raamatukogu ukseni ja hakkasin lumelabidaga viskama täiesti uut rada, mis küll kahjuks suundub nüüd läbi liivaaugu. Aga see oli ainuke koht, kus veidigi vähem lund oli.

Selline lumekuhil laiub otse välisukse kõrval

                                                                                
                                                                                       
                    

                                Väljapoolt sissepoole vaadates ...

                                               ... ja seestpoolt  välja vaadates

Aga õnneks on maja katus päästetud. Meeste brigaad oli kaks päeva katusel möllanud!
Milvi Panga luuletust jõuluvanast parafraseerides  tahaks öelda:
Jälle külas, jälle linnas
labidaga mees on hinnas!