Soojal suvel käes on ots,
õunu kukub pots ja pots.
Lapsi täis on jälle koolid,
ametnikke nende toolid.
Laual lilli täis on vaas -
elatakse linnas taas.
Ema köögis moosi keedab,
moosiga meid talvel söödab.
Metsas kasvab kukeseen,
kollane ja maitselt peen.
Kuked käivad mujal ringi,
ega tea, mis seen see ongi.
Marju, seeni ootab ees
igaüht nüüd metsa sees.
Mine, mine, ära karda,
metsas pole järjekorda.
Taevas ujub pilvetomp,
tal on kaasas väike lomp.
Kuhu mujale kui alla
pilvekene lombi kallab.
Tuul on külmem, öö on pikk,
kõledaks jääb lagendik.
Salamahti jälle sügis meie
aedadesse trügis.
Ott Arder
See on raamatukogu akende all olev liivakast, mis sel suvel esmakordselt õitsele puhkes ja on saanud palju kiidusõnu raamatukogu külastajatelt (isegi kesksuvise põua elas üle! Nagu pildilt näha, siis peenra ümber olev muru ei ole veel oma rohelust uuesti taastada suutnud.)
