Kohtume uuel aastal

Hardal hallaööl
sumel suveööl
piimjal uduööl
jahel jaaniööl
kargel talveööl
poole kuuga ööl
igal täiskuuööl
ilma kuuta ööl
vana-aastaööl
sünnipäevaööl

kuid ka päisepäevi,
siis kui me ei näegi

igal aasta- ajal
igal aastasajal
käivad kodus nemad
meie esiemad,
kondavad siin visalt
meie esi-isad,
aasal, nurmel, vainul
piidlevad meid kaimud-
meie kaitsevaimud

AGA ÜKS KORD AASTAS
siis, kui jõul on möödas,
aga tulev aasta
polegi veel aasta,
minevaasta lõpul,
siis, kui kõik on kodus,
tulevad koos nemad
hiigelpikas rodus:
vaar-vaar-vanaemad
vaar-vaar-vanaisad,
nende lapselapsed
ja lapselapselapsed
koduõue kaema,
kõrgelt, pealtpoolt pilvi;
imetlevad teid sealt
nagu vaataks filmi...

olete kõik viksid,
korralikud, kained,
kõigil oma elud,
mitte aseained,
igal oma peres
kindel koht ja joon,
igaühes tallel
hiiu naljasoon...

Soovivad teil jõudu
kõik te kallid kaimud,
esiemad-isad,
teie kaitsevaimud;

lähevad siis jälle
oma Äramaale,
olles vaimus kindlad:
pea taas kokku saate.

                            / Ave Alavainu /               

               
                                          HEAD UUT AASTAT!

                        Raamatukogu on avatud jälle kolmapäeval, 2. jaanuaril!

Uued raamatud

 Selle aasta viimase raamatupakiga saad tutvuda  SIIN

Jõuluks koju

Me ihkame jõuluks koju

ja otsime tuttavat ust,

üht tunnet, mis iial ei looju-

rõõmu väikesest jõulupuust.

                                                                               Kodus ootab meid jõulurahu,

laul sujuv ja leebe jutt:

pere koondub, kes asumas lahus,

nüüd kõigil ju kojutõtt.

Me ihkame jõuluks koju, 

ja otsime armastust,

me ootame rahu ja sooja-

rõõmu väikesest jõulupuust.

/Madli Kivimäe. Taluperenaine, 1936/

Rahulikke jõulupühi !

Raamatukogu ajalugu

14. detsembril möödub 90 aastat Tahkuranna Rahvaraamatukogu Seltsi registreerimisest. Selts pani aluse Tahkuranna Avalikule Raamatukogule, millest omakorda kasvas välja Võiste Raamatukogu.

Raamatukogu juubelile pühendatud koosviibimine toimub  Kolmapäeval, 19. detsembril kell 15.00 külakeskuses Tahku Tare.

Oodatud on kõik raamatukogu sõbrad!

Neile, kes soovivad Võiste Raamatukogu ajalooga lähemalt tutvuda, on nüüdsest rubriigis HEA TEADA link Raamatukogu ajalugu, kust on võimalik saada lühiülevaade teekonnast Tahkuranna Avalikust Rahvaraamatukogust tänase Võiste Raamatukoguni(raamatukogus on avatud ka  samateemaline näitus koos pildimaterjaliga)

Veel uusi raamatuid

Kohale on jõudnud järjekordsed uued raamatud. Vaata SIIT

Uued raamatud

Tutvu uue raamatupakiga SIIN

Võiste Raamatukogu 90

1922. aasta 16. novembri Postimehe Pärnu väljaandest võime lugeda:

Tahkurannast. Rahvaraamatukogu asutamise koosolek. Hiljuti 

peeti kohalises vallamajas Rahvaraamatukogu asutuse koosolekut. 

Rahvast oli vähepoole kokku tulnud. Valiti eestseisus ja liikmeteks

andsid end üles umbes 30 isikut. Aasta maksuks liikmetele määrati

25 m. Raamatukogu keskkohaks oleks enamvähem valla keskkohas 

asuv endine Veneusu koolimaja ja kogu juhatajaks kooliõpetaja

hra M. Tolli. Võõrastavaks nähtuseks selle koosolekul oli see, et

meie noored säält peaaegu täiesti puudusid.

 (Asutamiskoosoleku päris täpne kuupäev jääb vist ajalooliseks saladuseks!)

 Ametlikult registreeriti  Tahkuranna  Rahvaraamatukogu Selts siiski 14. detsembril 1922. aastal.
Võiste Raamatukogu on aga välja kasvanud Tahkuranna Avalikust Raamatukogust.  

                                             

Uued raamatud

Tutvu raamatutega SIIN

SÜGISRETSEPT

Kui sügisetuules lookas on hekk

ja tinasest taevast piserdab vett, 

siis ahju ees kurguni tõmmake tekk

ning tee sisse segage võilillemett. 

Jääb keelele kevade meelitav mekk

ja suvede soojuse küpsenud hetk

Veel palju teisi mõnusaid luuletusi Jaanus Vaiksoo uues luulekogus "Supipotikarneval." 

                    (Kirjastus Koolibri, 2012)

November saabus koos värske Oma Lehega

Loe novembrikuu Oma Lehte SIIT

Kohtume raamatukogus!

                                                                                                                                                                                


                                                                                                                                                                          Praegu kestab täistuuridel Täiskasvanud õppija nädal, mille motoks on:
                        ÕIGE AEG ON ÕPPIDA
        Vaata lisa  SIIT

20. oktoobril algavad järjekordsed raamatukogupäevad  

 KOHTUME RAAMATUKOGUS      Vaata lisa SIIT
                                                            
Võiste Raamatukogu kutsub tähistama nii täiskasvanud õppija nädalat kui ka raamatukogupäevade algust
         
KOLMAPÄEVAL, 17. OKTOOBRIL KELL 15.OO
               Meie kohvilaua vestlusteemaks on  
"ÕIGE AEG ON ÕPPIDA - SELLEKS KOHTUME                    RAAMATUKOGUS"
Arutame üheskoos, millised on täiskasvanud õppija ootused külaraamatukogule.

***

Täna möödub 100 aastat  Karl Ristikivi sünnist. Seepärast sobiks tänasesse tuulisesse ja kõledasse sügispäeva hinge soojendama  tema luuletus Ka sisaliku tee kivil jätab jälje

    Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
    kuigi me seda ei näe.
    Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
    jääb kuhugi alles.
    See, mis sa naeratades kinkisid,
    võib kunagi otsa saada,
    aga naeratus jääb.
    Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
    jääb igavesti ootama.
    Isegi ütlemata jäänud sõnad
    on mõttes öeldud
    ja kuhugi tallele pandud.
    Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
    saab täita aja ääretud salved.
    Kuidas muidu üksainus silmapilk
    võib kivi paigalt veeretada.
 
    See, kellele on vähe antud,
    kannab seda oma südame kohal.
    See, kellele on palju antud,
    pillab kõik käest maha.
 
    Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.              


                                           KOHTUME RAAMATUKOGUS!

Oktoobrikuu Oma Leht

Loe Tahkuranna valla värskeid uudiseid SIIT

Uued raamatud

Lugejateni on jällegi jõudnud uut lugemisvara pikkadeks pimedateks sügisõhtuteks. Tutvu raamatutega SIIN

Uued raamatud

Raamatukokku on jõudnud sügishooaja esimene raamatupakk. Tutvu raamatutega SIIN

Septembrikuu Oma Leht

 Peale augustikuist puhkust on ilmunud järjekordne Oma Leht. Loe Tahkuranna valla uudiseid SIIT

Puhkus!

            Seoses puhkusega on  9. juulist kuni 22. augustini (kaasa arvatud) 
                                                 raamatukogu avatud

                                            NELJAPÄEVITI 9.00 -18.00

Unistada ju ikka võib...

Palav juulitervitus

Siis kui kätte jõudis juuni,

saime selga naha pruuni.

Keset kuumi lõunatuuli

tuli meile külla juuli.

Nüüd januselt kibeleb kuivanud kurk

ja peenardel närtsivad tomat ja kurk.

Ja lõõmavad laaned ses palavas lõõsas.

Ja nüüd põleb padrik ja nüüd põleb põõsas.

Jah, juuli on kuum, täitsa tuline mutt.

Kui läheb, siis järgi jääb tuline jutt.

           / Ilmar Trulli luulekogust  "Tuvi jalutab."  Tallinn, 2012 / 

Uulu III Laulupüha

Möödunud aastal loodud Uulu Uhlapere selts on kiitmistväärt teoga hakkama saanud. Loodame, et nende tegemised ka ilmataadile meelepärased on.

Juunikuu Oma Leht

Ilmunud on juunikuu Oma Leht. Loe värskeid Tahkuranna valla uudiseid SIIT

Uus raamatupakk

Raamatukokku on jõudnud järjekordne raamatupakk. Tutvu raamatutega SIIN

Uued raamatud

Lugemist ootavad  järjekordsed uued raamatud. Tutvu raamatutega   SIIN

Maikuu Oma Leht

Ilmunud on maikuu vallaleht. Loe kohalikke uudiseid SIIT

Väike raamatupakike

Raamatukokku on jõudnud  järjekordsed seitse uut raamatut. Tutvu raamatutega SIIN

Mõnus hommikupoolik

Täna hommikul tegid raamatukokku äkkvisiidi Tahkuranna kooli 1. ja 3. klass koos õpetaja Terjega.  Õpetaja ja  kümne lapse eesmärgiks oli raamatukogus maha pidada raamatukogutund. Laste ülesandeks oli valida  riiulist endale meelepärane raamat, tutvuda raamatuga, lugeda umbes kümme minutit ja siis seda  kaasõpilastele tutvustada. Tore oli jälgida kuidas lapsed raamatutesse süvenesid. Oli kuulda vaid üksikuid naeruturtsatusi (mis teha kui Tuula Kallionemi "Andke tuld, Tosmanid!" lihtsalt on nii naljaks raamat!)  Minu arvates said lapsed oma ülesandega erakordselt hästi hakkama. Kõik suutsid lühikese aja jooksul loetu teistele edasi jutustada. Ka esimese klassi lapsed olid väga tublid! Mitmele lapsele hakkas loetud raamat nii meeldima, et nad otsustasid  raamatu koju laenutada ja läbi lugeda. Mõnus hommikupoolik oli!

Uued raamatud

Tutvu uute raamatutega SIIN

Aprillikuu Oma Leht

Ilmunud on järjekordne Oma Leht. Tutvu kohalike uudistega SIIN

Võrreldamatut võrreldes?

Pärnumaa aastaraamatut 2009 - 2010 (Pärnu, 2011) sirvides jäin ma tabelit  "Raamatukogud arvudes 2010" uurides (lk. 202, 203) mõtisklema, kas oleks kuidagi võimalik panna külaraamatukogusid pingeritta põhiliste arvnäitajate (kasutajad, külastajad ja laenutused) põhjal. Mitte, et  need arvud mulle väga korda läheksid (minule on arvudest olulisem lugejatega suhtlemine), aga see on siiski üks võimalusi võrrelda enda tööd teiste külaraamatukogudega. Tahaks ju teada,  mis kohale Võiste raamatukogu 41. külaraamtukogu seas platseeruks.

Töötasin välja järgmise metoodika: reastasin raamatukogud pingeritta kolme erineva näitaja põhjal - kasutajad, külastused ja laenutused (iga näitaja eraldi). Liites kokku erineva kolme pingerea tulemuse ja jagades selle kolmega, saingi ma lõpliku järjestuse. Loomulikult ma saan aru, et see järjestus on tinglik, sest mida väiksem on laenutuspiirkonna elanike arv, seda väiksemad kipuvad olema ka  arvnäitajad ja vastupidi.  Aga mingisuguse üldpildi annab see siiski. Nii ma saingi  selle metoodika alusel teada, et Võiste raamatukogu asub  nimetatud  töönäitajate põhjal  Pärnumaa 41 külaraamatukogu  seas  17. kohal. Seda on täitsa hea teada ( ja võib - olla kui vaja ka enda kaitseks välja öelda.)

Kas ma tegelesin võrreldamatu võrdlemisega?

Uued raamatud

Raamatukokku on jõudnud väike valik Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominente   2011. aastal. Tutvu raamatutega   SIIN

KEVADE ALGUS

Päev ja öö said ühe-pikaks,
päev sai poisiks, öö sai plikaks,
nõnda sündis ilma paar.

Päev see hakkas pikenema,
öö ent lustil lühenema,
aga ikka - paras paar.

Viimaks päev läks hiiglapikaks,
öö jäi hoopis pisiplikaks,
aga ikka - uhke paar.

Tuli pöörak: pisiplika
sirgus üle poisi pika,
päripidi murti kaar.

Valgest päevast ei jäänd laiku,
keset talve, jõulu paiku
öösse uppus ilmakaar.

                                / Hando Runnel /  Kogust "Tähed tahavad sõnaks" Ilmamaa, 2011



         Päikselist kevadet!
 

Ilmunud on märtsikuu Oma Leht

Loe värsket Tahkuranna vallalehte SIIT

TÕDE JA ÕIGUS. VI KÖIDE

Mingitel seletamatutel asjaoludel kõnetas mind täna just see Hando Runneli luulekogus "Tähed tahavad sõnaks" (Ilmamaa, 2011) ilmunud luuletus:

. 

Rikkuse õigus on suurem kui vaesuse õigus.

Rikkus saab osta paremat õiguseabi.

Rikkust ei murra keegi, vaesus ta vastu on väeti. 

Parem kui kangelassõda on allaandmine siiski.

Vaesuse rikkus on alandlik kauplemisoskus.

Tingija muutub ka võimsale tüütavaks koormaks.

Alla anda, ent tingida, see on vaesuse võimus.

Õigus on rikkuse trump, kuid tõde on vaesuse tarkus.

Vaesuse kätte ei tohiks anda kunagi tarkust.

Vaesuse kätte langenud tõde on rikkuse nõtrus.

Vaesuse vimm rikkuma tükib rikkuse piirita õigust.

Rikkus peab püsima valvel ja tõrjuma otsata vaesust.

P.S. Õpetajad, mõtetes olen Teiega!

Miks on lugemine hea?

Õpetajate Lehes ilmunud artiklis "Minule on lugemine nagu hingamine"  toob kirjanik Kärt Hellerma välja 10 teesi, miks on tema arvates lugemine hea. 

Esiteks. Hea raamatu lugemine pole raske töö ega pingutus, pigem rõõmu ja kergustunde allikas.

Teiseks. Lugedes avaneb uus, teistsugune maailm. Raamatud annavad teadmisi ja jutustavad lugusid, aga peamine on, et nad pakuvad võimalust osaleda ühes teises, argielust väljaspool asuvas maailmas. See on selge ja konkreetne maailm, erinevalt meid ümbritsevast tegelikkusest, mis on palju ebamäärasem ja sageli ka vaenulikum.

Kolmandaks. Kui vaenuliku ja sõbraliku maailma vastuolu muret teeb, tasub samuti pöörduda raamatute poole. Hea ja kurja võitlus, aga ka küsimus õigluse võimalikkusest on igipõline teema, mis raamatutes leiab väljenduse vägagi erinevate lugude ja kujundite kaudu.

Neljandaks. Hea raamat pakub elamiseks tuge – aitab näha oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuste kaudu.

Viiendaks. Lugemine on väljahüpe ajast. Raamatud viivad tema lugeja n-ö ajatu teadvuse seisundisse. See tähendab, et põneva raamatu seltsis veedad tunde, ilma et aja kulgu tähele paneks. Lisaks võid sa raamatu ikka ja jälle kätte võtta. Raamat ei kao ega lähe mööda nagu mõni meeldejääv eluline sündmus. Nõnda püstitab lugemine otsese küsimuse ajast ja selle suhtelisusest.

Kuuendaks. Lugemine on kohtumine keelega, keele võimalustega, keele väljendusrikkusega – ehk siis sõnaga selle tihendatud kujul. On huvitav jälgida, kuidas keel loob mõtteviisi ja mõtteviis loob omakorda keele.

Seitsmendaks. Lugemine aitab kaasa üldistusvõimele – aitab märgata seoseid nähtuste ja sündmuste vahel. Lugemine kasvatab võimet iseseisvalt mõelda.

Kaheksandaks. Raamatud näitavad maailma salapära ja ühtlasi annavad teadmisi eri valdkondade kohta. Erinevad autorid kirjeldavad maailma eri vaatenurkadest, näevad seda uutmoodi silmadega.

Üheksandaks. Raamatud säilitavad usu imede võimalusse.

Kümnendaks. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet, tihendatud elu. Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. Hea raamat on tunnistus inimlikust loomejõust. Lisaks on kõigil headel raamatutel ühine avar filosoofiline tagamaa: nad ei lase elul ja inimestel langeda kaose meelevalda.
 

Head lugemist!

Kärt Hellerma teksti täismahus leiad SIIT

Uued raamatud

Lugejaid on raamatukogus ootamas uued raamatud. Tutvu raamatutega  SIIN

Eesti Vabariigi aastapäev Tahkurannas

 Väga üksikasjaliku ülevaate 23. veebruaril toimunud mälestusmiitingust Konstantin Pätsi  mälestusmärgi juures on teinud Maaleht.ee Pärnumaa blogi pidav Urmas Saard. Loe ülevaadet SIIT 

Täienduseks eelnevale postitusele

Nonii! Tänaseks on selgunud, et Postimehe veebilehe toimetaja on talle kätte juhtunud infoga lihtsalt suvalt ringi käinud. Nimelt on ta teinud omapoolse tõlgenduse riigikogu infotunnist, kus Rein Lang vastas riigikogulaste küsimustele  uue komplekteerimise korra kohta, vihjamata ühegi sõnaga allikale. Kas  keegi on märganud kriitikat selle  ajakirjaniku ebaprofessionaalsuse  (milles viimasel ajal raamatukogutöötajaid nii kergekäeliselt süüdistatakse) kohta! Stenogrammi on võimalik lugeda SIIT

Mina juba arvasin, et meie kultuuriminister võtab aeg-ajalt meedias raamatukogude teemal sõna nii öelda profülaktika mõttes! 

Harimisest ja meelelahutusest raamatukogudes

KULTUURIMINISTER LANG: RAAMATUKOGUDES POLE HARIMISE JA MEELELAHUTUSE TASAKAAL PAIGAS 

Ma ei tea küll miks, aga iga kord kui ma loen  või kuulen meedias kultuuriministri poolt välja öeldud arvamusi rahvaraamatukogude kohta, haarab mind totaalne alaväärsuskompleks. Ometi on Võiste raamatukogus avariiulil Balzac'i valitud teosed, hoidlas ootavad lugemist Lev  Tolstoi kogutud teosed (kõik raamatud lihtsalt ei mahu avariiulitele) On olemas valik kaasaegset eesti proosat, luulet ja esseistikat. Ikkagi tekib  mul tundmus, et raamatukoguhoidjana olen ma täiesti ebaprofessionaalne, kultuurivaenulik, harimatu raamatukogutädi (nagu  armastatakse raamatukogutöötajate kohta öelda.) Ma ei tea, äkki ongi Eestimaal olemas raamatukogud, mille riiulid on täis tuubitud ainult ajaviitekirjandust ja klassika leidmine sealt on võimatu. Aga kas on siis õige üldsõnaliselt rääkida nii nagu oleks selline tendents enamuses rahvaraamatukogudes?

Viimasel ajal olen ennast veel  tabanud mõttelt, et mingil määral käib praegune mäng kaasaegse kultuuripoliitika ümber ainult ühte väravasse. Kas ei oleks õige mängu astuda ka haridus- ja teadusministeerimil? Sellest, et väärtkirjandus raamatukogu riiulitel ilutseb, jääb minu arvates väheks. Keegi peaks ju inimesi arendama sedavõrd, et nad hakkaksid selle kirjanduse vastu ka huvi tundma. Aga kas see ei ole mitte kooli ja õpetajate pärusmaa? Kas keegi on üle vaadanud õpilaste kohustusliku kirjanduse selle pilguga, kui palju on seal kaasaegset eesti lastekirjandust ja uuemat eesti kirjandust? 

Pisut kärajatest

Ei ole juba ammu   kuu kolmanda kolmapäeva  kokkusaamistest  (kärajatest)  teada andnud. Ehkki kehvapoolsed ilmaolud on mõnevõrra meie osalejaid vähendanud, on meie põhikoosseis siiski leidnud aega ja tahtmist kokku saada. 15. veebruaril oli meie külaliseks  Audrus elav  kodu-uurija  Vilve Kiisler.  (Aitäh, Mart Liirale organisatoorse  poole eest!) Vilve  on  kokku pannud  raamatu "Kodukant," mis räägib  Muhu, Piirumi  ja  Rannametsa küla  loo põlvest-põlve edasiantud mälestuste põhjal. Ehkki raamatul  on palju autoreid, on just Vilve Kiisler see, kelle eestvedamisel on raamat ilmavalgust näinud. Olles ise küll  üles kasvanud  Rannametsa külas (mis kuulus ju ka varasematel aegadel Tahkuranna valla koosseisu) on tema varased juured pärit Võistest Lambasaarelt ja seetõttu oli tal ka tema enda sõnade kohaselt soe tunne siia meie hulka tulla. Vilve ütles, et tema tegi seda raamatut eelkõige enda pärast- et panna kirja, kust on pärit tema juured ja milline oli see paik, kus ta üles kasvas. Mulle meeldis väga ka Vilve mõte, et see raamat on ka tulevastele põlvedele. Sest paraku on nii, kui vanemad veel elavad ei tunne järeltulevad põlved oma põlvnemise vastu huvi ja kui ükskord huvi tärkab, ei ole enam kellegi käest küsida. Meil oli väga meeldiv pealelõuna meeldiva külalise seltsis. Oleks vaid rohkem meie eestlaste hulgas Vilve mõttelaadiga tegusaid inimesi!

Vilve Kiisleri poolt kingitud raamatut "Kodukant" on võimalik laenutada Võiste raamatukogust.
         

                               Meie armas külaline koos raamatute ja meiega

Pikemalt loe "Kodukandist" PÄRNU POSTIMEHEST

Jälle algab kõik, algab uuesti...

 

                                                 Pärnumaa, 17. veebruar 1931, lk.1 

                                          / http://dea.nlib.ee - Digiteeritud Eesti Ajalehed /

Tõlgin kaasaegsesse eesti keelde ka!

Komisjon raamatukogude korraldamiseks

Raamatukogudele soovitatakse ainult häid raamatuid.

SOOVITAVATE RAAMATUTE NIMESTIK KOOSTAMISEL

Neil päevil haridus- ja sotsiaalminister J. Hünerson kinnitas raamatukogude komisjoni korralduse.     Raamatukogude komisjon asub haridus- ja sotsiaalministeeriumi juures ning tema ülesandeks on hää kirjanduse levitamine avalikkude raamatukogude võrku kuuluvate raamatukogude kaudu ja alaväärtusliku kirjanduse vastu võitlemine.

Komisjon vaatab ilmunud raamatud läbi ja avaldab vähemalt kaks korda aastas raamatukogudele soovitatavate raamatute nimekirja ning aitab kaasa raamatukogude tegevuse arendamisele.

Komisjon koosneb juhatajast ja neljast alalisest liikmest, komisjoni kaastöölisteks on eriteadlased, haridustegelased, seltskondlikud organisatsioonid ja nende liidud. 

Päevakajaline

   RAHVALOENDAJA

Loe värsket "Oma Lehte"

Veebruarikuu Tahkuranna valla ajalehte loe SIIT

Lugemissoovitus

Alustuseks pean üles tunnistama, et ma ei tea isegi, mis asjaoludel mul jäi Võiste raamatukokku Kristiina Kassi raamat  "Nõianeiu Nöbinina" tema ilmumise ajal tellimata (keegi lugejatest ei küsinud ka!) Õnneks jätkus mul oidu tellida see vahva raamat järelkomplekteerimisega ja selle aasta algul lõpuks see punapäine nõiaplika raamatukaante vahel siia maandus. 

Raamat on kirjutatud kristiinakassilikult  tuntud headuses (meenutaksin siinkohal varemilmunud raamatuid "Samueli võlupadi," Kasper ja viis tarka kassi," "Mina ja Peeter," "Käru-Kaarel" ja "Petra lood")

Kuna lastekirjanduse asjatundja Krista Kumberg on "Nõianeiu Nöbininast" teinud väga tabava kokkuvõtte Loomingus nr.4, 2011, siis jääb mul üle ainult ühineda tema mõtetega.

Krista Kumberg kirjutab: 

"Kunksmoor, Iika ja Nösperi Nönni Natuke said oma nõiaõeskonda uue liikme. Nimelt kõneleb Kristiina Kassi vastne raamat „Nõianeiu Nöbinina” noorukesest nõiapiigast.

Nöbininal on sama mure, mis oli väikesel nõial. Ta ei sobi seltskonda. On liiga ilus, on liiga hea, et olla hea ja ilus nõid. Kui teised nõiaõpilased kateldes äikest ja välku kokku keedavad, siis Nöbinina segab oma retsepti järgi vikerkaare valmis. Ämblikke ta ka ei söö. Aga erinevalt väikesest nõiast ei püüagi Nöbinina teiste sarnaseks saada. Ta otsustab ise, kes olla ja kuidas elada.

Kristiina Kassi puhul ei üllata, et lugu on naljakas. Alates juba nõidade nimedest — Rumilda, Vundamenta, Tamburiine, Tarknõid Teamundus —, jätkates Igavese Hukatusega ja lõpetades nõidade söömisharjumustega. Autor saadab noore, aga väljaõppinud nõia inimeste sekka, kus see siis oma võlusõnade, nõiarohtude ja muude oskustega häid tegusid teeb.

Nöbinina ei tee muidugi koomuskit koomuski pärast. Ta hoiab looduse poole nagu Kunksmoor. Aga kui Kunksmoor hoiab ära või leevendab ökokatastroofe, siis Nöbinina tegeleb pigem väikeste üleastumistega ja nõiub tihti ka puhtalt lõbu pärast. Kui on tarvis pahasid korrale kutsuda ja ümber kasvatada, siis sünnivadki naljakaid tagajärgi kaasatoovad nõidused. Autor taunib koduloomade hülgamist, metsaloomade tapmist trofee saamiseks, sipelgapesade lõhkumist, inimeste kiusamist. Nõiast on ka majapidamistööde tegemisel kõvasti abi. Lõpus kolib Nöbinina küll omaette elama, aga seiklused tõotavad jätkuda. Iga laps igatseb säherdust peresõpra ja ehk sugeneb ka tema suhtumisse rohkem hoolimist. Lõbusal moel edasi antud südametarkus ajab kindlasti juuri."

Mina arvan, et "Nõianeiu Nöbinina" võiks küll (või peaks!) leid(m)a koha kooli kohustuslikus lugemisnimekirjas. Mis klassile, seda oskavad juba õpetajad paremini paika panna! Kohalikest kogemustest tean, et Kristiina Kassi raamatud sobivad ülihästi ka lasteaia vanemas rühmas unejutuks ette lugemiseks!

Samuti arvan, et täiskasvanudki lugejad saavad sellest raamatust tubli annuse positiivset emotsiooni.

Olgu siin üks väike stiilinäide. Üle kõige maailamas kartsid nõiad igavest hukatust.

"Igavene hukatus oli midagi, mida kõik nõiad kohutavalt kartsid, aga mida keegi päris täpselt endale ette kujutada ei osanud. See võis tähendada elu lõpuni sillerdava kuldse vihma käes seismist või pehme valge pilve peal inglikoori kuulamist. See võis tähendada ka piimajõgede ja pudrumägede keskel elamist või kohustust süüa kogu edaspidise elu jooksul ainult maasikaid ja vahukoort, igapäevast roosiõievannis kümblemist ja juustekammimist ning metsloomade toitmist ja paitamist. Igatahes oli igavene hukatus midagi nii hirmsat, et ükski täie mõistuse juures olev nõid seda õnnetust endale vabatahtlikult kaela ei kutsunud."

(Üks täie mõistuse juures olev raamatukoguhoidja kutsuks küll!)
Loomulikult on raamatu lisaväärtuseks Heiki Ernitsa imelised illustratsioonid. 

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Krista Kumberg (esinaine), Evelin Ilves ja Andrus Kivirähk valis  Kristiina Kassi «Nõianeiu Nöbinina» (Tänapäev)  aastaauhinna 2010  laureaadiks.

Targa naise (erialainimese) arvamus

Jätkuks eelmisele postitusele...

Võttes kätte värske Eesti Naise, leidsin sealt Aita Kivi artikli "Riiulile või lugemiseks", mille sisuks on intervjuu Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresooga. Ei ole vist raske ära arvata, mis teemal juttu veeretatakse. Sellest artiklist tahaksin välja tuua Janne Andresoo arvamuse:

"...Aga tõe kriteerium on praktika! Laskem uuel süsteemil toimida ja tehkem mõne aja pärast ülevaade. Raamatukogutöötajad teavad kaht põhitõde: igale lugejale tema raamat, igale raamatule tema lugeja. Raamat ei tohiks päris niisama riiuli peal tolmuda. Kui mõned teosed seisavad avamata ja ootavad igavesti lugejat, siis on see tohutu ressursi raiskamine. Lähtuma peaks tervest mõistusest, mitte põhimõtte pärast asju tegema."

Ja ikkagi ma ei kommenteeri!

Targa mehe arvamus

Tänases Maalehes on Peeter Ernitsa intervjuu haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga. Põletavate haridusteemade kõrval küsib intervjueerija ministrilt  muuhulgas arvamust ka raamatukogusid puudutava kõige kuumema teema kohta. Osundan:

Peeter Ernits: "Kas on hea mõte sundida maaraamatukogusid kohustuslikus korras väärtkirjandust ja   kultuuriajakirju tellima?"

Jaak  Aaviksoo: "Kui tekib konflikt kohalike eelistusega, siis maamees ütleb, et linnasaksad on lolliks läinud. 

Poliitika võib olla vaid natuke elitaarne. Mitte niimoodi, et ütled: see, mida sina loed, on pahn! Pigem niimoodi, et kui inimene kõhkleb kahe raamatu vahel, siis ütled talle, et loe Viivi Luike. Kui sa ütled, et kõik, kes raamatukokku tulevad, peavad Sirbi läbi lugema, siis mina ka ei läheks raamatukokku."  

Mina omapoolseid kommentaare ei jaga (püüdes olla positiivne)!         

Päevakajaline

                                        KÜLMAPÜHA

Pange julgelt, suusatuusad,                     Oh sind, uljast uisuässa-
õhtul sõiduvalmis suusad!                       ära koolitööga mässa,
Küllap, küllap, kelgutaja,                        uisud valmis seadma pead-
homme läheb kelku vaja!                        ilmateade tõotas head:

                                       üle Läänemeremaade
                                       levib kangeid külmakraade -
                                       nelikümmend kraadi pakast!
                                       See on tõesti kingipakk vast!
                                       Koolid tühjaks jäävad üha -
                                       teadagi, et külmapüha!

                                       Tervitame kahel käel
                                       külmapüha suusamäel!

                                                       / Leelo  Tungal /

Uued raamatud

 Raamatukokku on jõudnud selle aasta esimene raamatupakk. Tutvu raamatutega SIIN

Rahvaraamatukogude sisu on jätkuvalt kuum teema

Vahel loed mõnda teksti ja tabad, et selle autor on just täpselt sinu mõtted oma arvutiklaviatuuril kirja pannud. Täna tekkis mul täielik äratundmine lugedes Priit Hõbemägi artiklit delfi portaalis. Olen iga tema lausega 100 protsenti nõus, ainult, et mina ei oleks suutnud oma mõtteid nii arusaadavalt ja argumenteeritult esitada. Soovitan kõigile, kes ei ole veel lugenud Priit Hõbemägi artiklit Võitlus raamatukogude "kartlandiseerumise" vastu.

Võiste raamatukogu laenutuste edetabel (koos kommentaaridega)

Kuna uue aasta hakul on väga moes tuua esile erinevaid edetabeleid möödunud aasta kohta, siis tooksin siinkohal ära ka Võiste raamatukogu 2011. aasta  laenutuste edetabeli. Rõhutan, et see on laenutuste edetabel, mitte ei kajasta lugejate tegelikke lemmikuid. Selleks, et  teada saada, mida  lugejad tegelikult lugeda tahaksid, tuleks iga kord kui lugeja mõnda raamatut küsib ja seda momendil ei ole raamatukogus, märkida küsitud raamatule kuskil eraldi  tabelis laenutus, sest tegelikult oleks see olnud ju laenutus, aga lugejal lihtsalt ei olnud võimalik seda raamatut laenutada (loodan, et saite minu väga keerulisest mõttekäigust aru!)   Ja siis oleks see laenutuste edetabel olnud totaalselt teistsugune. Oh, kui palju laenutusi oleks olnud alles hiljuti ilmunud Vahur Kersna raamatul "7 x 7" kui mul oleks olnud piiramatu arv eksemplare välja jagada. Aga mõtiskleme kuidas käitub lugeja (kes ei saanud oma küsitud raamatut) edasi? Tühja kotiga ta õnneks! raamatukogust ei lahku. Kõigepealt vaatab ta tagastatud raamatute seast endale sobivat kirjavara (ja tavaliselt seal midagi ikka leidub, eriti kirjastus Erseni mõni kergesti loetav  Nora Roberts või Sandra Brown. Kirjadaamid, kelle üllitisi eile riigitelevisioonis lausa pornograafialaadsete toodete sarnaseks nimetati /kui ma õigesti mäletan, siis pidid olema kvaliteedilt hullemad kui Playboy/  Minu arvates nende naistekatega ongi nii, et nad lihtsalt satuvad näppu- mitte keegi ei tule ju konkreetselt pealkirja järgi Erseni kirjastuse raamatuid küsima. Ja mida vähem neid uuemaid raamatukogus on, seda intensiivsemalt nad ringi tiirutavad.

Kui tagastatud raamatute seast midagi silma ei hakka, siis läheb lugeja järgmisena uudiskirjanduse riiuli juurde, et sealt meelepärast lugemist leida (ja enamasti leiab ka!) Kui sealt ka ei näkka, siis läheb lugeja riiulite vahele juba varemilmunud raamatuid üle vaatama. Tavaliselt vaadatakse enda silmade kõrguselt, eriti käpuli laskuda ei viitsita (seda ütlevad lugejad ise!) Kui ka see otsing jääb tulemusteta, pöördub lugeja (viimases hädas ) raamatukoguhoidja poole. Aga aastatega on igal lugejal   oma  lugemiseelistus nii välja kujunenud, et seda  on peaaegu, et võimatu muuta (muidugi tuleb ette mõningaid erandeid, mida võiks nimetada raamatukoguhoidja töövõiduks!)  Suurem osa lugejaid on siiski "kõigesööjad" ja nii juhtubki sageli, et laenutatakse  seda, mis esmapilgul tundub sobivat. Oma pika jutu kokkuvõtteks tahan öelda, et enamus raamatuid on siia edetabelisse sattunud  juhusliku valiku tulemusena (vähemalt kirjastus Erseni raamatud) 

Jrk		Autor	Pealkiri	Udk	Kirjastus	Aasta	Laenutusi
1		Martinson, Jaan	Kristina	796.922	Menu Kirjastus	2010	16
2		Nuude, Liidia	Mati Nuude	78	M. Ramonas	2010	16
3		Barton, Beverly	Väärt, et tema pärast surra	821.111	Ersen	2010	15
4		Pets, Helju	Ussikuninganna Egle	821.511.113-31	Tänapäev	2011	14
5		Ferrarella, Marie	Paari pandud härra Õigega	821.111	Ersen	2011	14
6		Orloff, Erica	Keelevääratus	821.111	Ersen	2010	13
7		Roberts, Nora	Süda võidab : [romaan]	821.111	Ersen	2010	13
8		Lember, Ira	Katariina portree : [ajalooline] romaan	821.511.113-311.6	Canopus	2010	13
9		Ernits, Marje	Risumäe : romaan	821.511.113-31	Tormikiri	2010	13
10		Kull, Avo	Haigla	821.511.113-31	Tänapäev	2010	13
11		Pets, Helju	Õnneõiteta sirelid : [romaan]	821.511.113-31	Tänapäev	2010	13
12		Keian, Allan	Otsetee paradiisi	821.511.113-31	Keian Publishing	2010	12
13		Salinger, Jerome David	Kuristik rukkis : Novellid. Puusepad, tõstke kõrgele sarikad. Franny ja Zooey : [lühiromaan ja jutustused]	821.111	Eesti Raamat	1973	12
14		Tohvri, Erik	Naabrid	821.511.113-31	Varrak	2011	12
15		Rahuoja-Vidman, Monika	Sa tead et ma leian su üles	821.511.113-31	M. Vidman	2011	12
16		Lember, Ira	Päevalilled : [ajalooline] romaan	821.511.113-311.6	Canopus	2009	11
17		Cookson, Catherine	Malleni tüdruk : [triloogia. 2. raamat]	821.111-31	Varrak	2009	11
18		Aav, Tõnu	Aplaus teile	792.071.2.028	NyNorden	2010	11
19		Lember, Ira	Sügiscapriccio : romaan	821.511.113-31	Canopus	2011	11
20		Sepp, Adena	Sädemed tuha all : [romaan]	821.511.113-31	Canopus	2010	11
21		Kivirähk, Andrus	Rehepapp, ehk, November : [romaan]	821.511.113-31	Varrak	2000	11
22		Krentz, Jayne Ann	Kuratlik hind	821.111	Ersen	2010	11
23		Heyer, Georgette	Saatana sigidik	821.111-31	Ajakirjade Kirjastus	2011	11
24		Cornick, Nicola	Skandaalisahin : triloogia "Kõrgseltskonna skandaalsed naised". 1. raamat	821.111-311.1	Ersen	2011	11
25		Milan, Courtney	Tõestus võrgutamise abil	821.111	Ersen	2010	11