Minister tembutab jälle

Sellele Kaarel Tarandi artiklile kirjutaksin kahe käega alla. Loe artiklit SIIT

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.

Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama.

Me leiame, et minister on unustanud mõned väga olulised põhimõtted, millest ta peaks oma töös eesti kultuuri arengu nimel töötava isikuna juhinduma.

Meie põhiseaduse preambula räägib kohustusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade ning vaba juurdepääsu informatsioonile igas vormis. Rahvaraamatukogu on väga tähtis kultuuri hoidmise, säilitamise ja levitamise koht ning sageli üks kogukonna tähtsamaid keskusi. Mitte mingil juhul ei saa iseenesestmõistetavaks pidada arvamust, et riik ei pea toetama rahvaraamatukogusid. UNESCO rahvaraamatukogude manifest, millest juhindub raamatukogude seadusandluses kogu maailm (sealhulgas ka Eesti Vabariik) ütleb sõnaselgelt, etrahvaraamatukogude olemasolu ja toimetuleku eest vastutavad võimuorganid nii kohalikul kui kariiklikul tasandil ning raamatukogude tegevust peavad toetama vastavad õigusaktid ja nende finantseerimine peab toimuma nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvest.

Ammu enne UNESCO asutamist on seda tunnistanud ka iseseisev Eesti, pidades laiaulatuslikku rahvaraamatukogude võrku olulise riikliku tähendusega struktuuriks ning toetades fondide täiendamist juba 1920. aastate algusest.

Raamatute ja perioodika käibemaksusoodustus ei ole Eesti ebaloomulik eripära. Vaid mõnes Euroopa riigis on raamatute käibemaks muu käibemaksuga samal tasemel. Hariduse ja lugemisharjumuse toetamiseks on paljudes Euroopa Liidu riikides käibemaks hoopis madalam kui Eestis, mitmetes riikides koguni 0%. Lugemisharjumus ei seostu ainult kirjandusega, vaid kogu hariduse ja rahvuskultuuriga. Selle veendumuse vaimus on kinnitatud Euroopa Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis ühena vähestest lubab käibemaksu erandit kohaldada just raamatutele.

Nii nagu arst annab vande mitte teha halba, ei tohiks ka ka rahvuskultuuri arengut suunav isik teha sellele halba.

Eesti Kirjastuste Liit
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Eesti Emakeeleõpetajate Selts



(Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kodulehelt)

Taaskasutus on popp!

Tänapäeva üha enam materialiseeruvas maailmas on igati teretulnud nähtus niinimetatud taaskasutus ehk esemele uue elu andmine või teisele ringile saatmine. Eeskuju järgimist vääriv on  ka kirjastuse ERSEN innovaatiline mõte kasutada erinevatel raamatutel sama esikaane kujundust!

         Tõepoolest, milleks kulutada erinevaid ressursse uue kaane kujundamiseks kui varemilmunud kaanel saab kirjad edukalt asendada! Mainimata ei saa loomulikult jätta ka rahalist kokkuhoidu, sest 2012. aasta oktoobris  müüki ilmunud "Kinnismõte" on sama aasta jaanuaris ilmavalgust näinud "Kesköisest vikerkaarest" tervelt   0,45 senti odavam!

Siit tulenevalt üleskutse kõigile kirjastustele:

Raamatute esikaaned taaskasutusse!          

Enimlaenutatud raamatud 2012. aastal Võiste Raamatukogus

1.

2.

3.

4.

    

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

                         

      

12.

13.

14.

                                   

          

                                            

Kohtume uuel aastal

Hardal hallaööl
sumel suveööl
piimjal uduööl
jahel jaaniööl
kargel talveööl
poole kuuga ööl
igal täiskuuööl
ilma kuuta ööl
vana-aastaööl
sünnipäevaööl

kuid ka päisepäevi,
siis kui me ei näegi

igal aasta- ajal
igal aastasajal
käivad kodus nemad
meie esiemad,
kondavad siin visalt
meie esi-isad,
aasal, nurmel, vainul
piidlevad meid kaimud-
meie kaitsevaimud

AGA ÜKS KORD AASTAS
siis, kui jõul on möödas,
aga tulev aasta
polegi veel aasta,
minevaasta lõpul,
siis, kui kõik on kodus,
tulevad koos nemad
hiigelpikas rodus:
vaar-vaar-vanaemad
vaar-vaar-vanaisad,
nende lapselapsed
ja lapselapselapsed
koduõue kaema,
kõrgelt, pealtpoolt pilvi;
imetlevad teid sealt
nagu vaataks filmi...

olete kõik viksid,
korralikud, kained,
kõigil oma elud,
mitte aseained,
igal oma peres
kindel koht ja joon,
igaühes tallel
hiiu naljasoon...

Soovivad teil jõudu
kõik te kallid kaimud,
esiemad-isad,
teie kaitsevaimud;

lähevad siis jälle
oma Äramaale,
olles vaimus kindlad:
pea taas kokku saate.

                            / Ave Alavainu /               

               
                                          HEAD UUT AASTAT!

                        Raamatukogu on avatud jälle kolmapäeval, 2. jaanuaril!

Uued raamatud

 Selle aasta viimase raamatupakiga saad tutvuda  SIIN

Jõuluks koju

Me ihkame jõuluks koju

ja otsime tuttavat ust,

üht tunnet, mis iial ei looju-

rõõmu väikesest jõulupuust.

                                                                               Kodus ootab meid jõulurahu,

laul sujuv ja leebe jutt:

pere koondub, kes asumas lahus,

nüüd kõigil ju kojutõtt.

Me ihkame jõuluks koju, 

ja otsime armastust,

me ootame rahu ja sooja-

rõõmu väikesest jõulupuust.

/Madli Kivimäe. Taluperenaine, 1936/

Rahulikke jõulupühi !