Sel hapral hetkel seisad kuuse all

ja mõtled kõigi tuttavate peale, 

ja sõprade, ja sugulaste peale,

võib-olla mõtled vaenlastegi peale

sel hapral hetkel seistes kuuse all.

Maakera viivuks seisatab su all.
Ei pöördu hetkeks kurale, ei heale.
Šampanjat kallad halvale ja heale
ning kõik su mõtted pööratud on heale,
kui südaööl Maa peatub sinu all.

Siis möödub hetk. Ja algab vastne aasta.
Sa astud nagu valge lume peale.
Või tähe A teed valge lehe peale,
täis lootust hing, et praegu hakkab peale
su elu kõige õnnerikkam aasta.

Sul olgu õnne sellel valgel teel.
A-d aga ümbritsegu palju tähti veel:
Arm
Arukus
Au
ArmAstus
ja
rAhu

Ja vennaarmastus
Ja meelerahu.

                                 /Ave Alavainu /

E-rahvaloendus

Tervist.

Olen Heldur Sass Reiu külast, siitkandi rahvaloenduse piirkonnajuht. Mul on teile suur palve, et te osaleksite  jaanuarikuu jooksul e-rahvaloendusel interneti teel. See moodus on teile mugav ja kergendab ka rahvaloendajate päris suurt koormust.

Rahvaloendus on meie kõigi ühine ettevõtmine.

Ette tänades

Heldur Sass

piirkonnajuht

REL 2011 piirkonnajuht

Andmete kogumise osakond

Statistikaamet

E-rahvaloendusel saab osaleda ka raamatukogudes

31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.

„Kui inimene oskab arvutit kasutada, kuid tal pole kodus internetti või arvutit, saab loendusankeeti interneti teel täita ka raamatukogudes asuvates avalikes internetipunktides,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Eestis on enam kui pooltuhat rahvaraamatukogu. „Rahvaloendus on Eesti jaoks nii oluline ettevõtmine, et raamatukogud osutavad oma abi suure heameelega. Kõikidel lahtiolekuaegadel on soovijad oodatud raamatukogudesse e-loendusankeeti täitma,” ütles Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus.

Kultuuriministeeriumi ja Statistikaameti koostöös jõudsid kõikidesse raamatukogudesse ka ID-kaardi lugejad. „Koostöös Kultuuriministeeriumiga oleme ID-kaardi lugejatega varustanud kõik keskraamatukogud ja rahvaraamatukogud, kes selleks soovi avaldasid. Lisaks on raamatukogud saanud lühijuhendid e-loendusel osalemise kohta, et raamatukoguhoidjad oskaks vajadusel inimesi aidata,“ rääkis Potisepp.

Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist 31. jaanuarini. Ankeet on alates 31. detsembrist kättesaadav aadressil www.REL2011.ee.

Ankeedi täitmise keskkonda sisselogimiseks saab kasutada ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangaparoole (Swedbank, SEB, Sampo). Ankeeti on võimalik minna täitma ka otse internetipangast, valides avalike teenuste alt rahvaloenduse. Enne sisselogimist ID-kaardiga tuleks veenduda selle sertifikaatide kehtivuses ja vajadusel neid uuendada http://id.ee/?id=28833.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisaks:

REL 2011 www.rel2011.ee

REL 2011 Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

REL 2011 Twitteris www.twitter.com/rel2011

Täpsem teave: Karin Volmer REL 2011 kommunikatsioonispetsialist Teabe ja levi talitus Statistikaamet GSM 5696 4876 e-post: press@REL2011.ee

Uued raamatud

 Lõpuks said uued raamatud arvele võetud ja ka veebi üles pandud. Tutvu raamatutega SIIN

Hallist hiirekesest armsaks meriseaks!

Debatt, mille algatas kultuuriminister Rein Lang kogub üha uusi tuure. Kuni eilse Eesti Päevalehe ilmumiseni oli ülemaailmselt  "raamatukogutädide" (tingimata prillide ja mingi veidra kiiksuga!)   võrdkujuks  hall hiireke, aga eile tõstis kirjanik Andrus Kivirähk mainitud "tädikesed" uuele tasandile, võrreldes  raamatukoguhoidjaid armsate merisigadega! Osundan:

"Ootamatult juhtus nii, et kultuuriminister ja raamatukoguhoidjad pöörasid tülli ja närivad nüüd üksteise kallal, nii et tükid taga. Needsamad lahked raamatukogutädid, kes on ju tavaliselt malbed ja armsad nagu merisead!" Isiklikult ma ei teagi kas ma tahaksin olla edasi hall hiireke või malbe ja armas merisiga!

Ei saa mitte vaiki olla... (Anna Haava)

Veidi prohvetlikuks sai minu eelmises (1.nov) postituses soovitus vaadata Rein Langi ettekannet raamatukogupäevade avamisel Paides, mainides, et ühtegi raamatukoguga seotud inimest (ka lugejat) see külmaks küll ei tohiks jätta!

3. novembril lahvataski leek raamatukogude sees ja ümber!(Rein Siku intervjuu kultuuriminstriga Eesti Päevalehes) Mina isiklikult arvan, et see on ainult tervitatav nähe - olles juba pikalt töötanud raamatukogus, ei mäleta ma, et raamatukogudest oleks üleriigiliselt nii palju ja nii sügavuti räägitud. Arutelu ongi ju edasiviiv jõud!

Mis mulle ei meeldi, on viis kuidas neid arutelusid läbi viiakse. Demokraatlikul ajastul on igal ühel õigus igaühe kohta oma arvamus välja öelda ilma mitte millessegi süvenemata (tembeldame kultuuriministri lolliks, maaraamatukoguhoidja kitsa silmaringiga, kultuuri- ja kirjanduskaugeks inimeseks jne...) Minu eesmärgiks ei ole siin ennast kaitsma hakata raamatukogu kogude komplekteerimise osas (ikkagi arvan ma, et ka lugejal on selles osas suur sõna sekka öelda!)  Juba aastaid on mind vaevanud dilemma, kumb on siis suurem maksumaksja rahade raiskamine- kas see kui ma tellin raamatukogusse nii öelda "massikirjanduse raamatu" ja see põhimõtteliselt aasta jooksul riiulisse seisma ei jäägi või see, kui ma tellin kõik kultuuriajakirjad ja nad sealt riiulilt mitte kordagi ei lahkugi?  Mäletan kui õnnelik ma olin, kui kultuuriministeerium otsustas kõigile (ka külaraamatukogudele) muretseda tasuta kultuuriajakirjad. Minu rõõm asendus peagi kurbusega, sest sinna riiulile, kuhu ma nad asetasin  nad jäidki. Loomulikult ma ei tellinud neid edaspidi maksumaksja  raha eest. Üritasin veel mõnel aastal tellida Loomingu Raamatukogu, aga üritusesks see jäigi!

Täna hakkas mind närima kahtluseuss, et äkki mina olengi see (tsiteerin Märt Väljataga Delfis välja õeldut : "kitsa silmaringiga, kultuuri- ja kirjanduskauge, kuid kohaliku kliki lähedane inimene".) Võib - olla  kõik külaraamatukogude lugejad on  järjekorras kultuuriajakirjadele, aga mina ei ole taibanud tellida ja ükski lugeja ei ole julgenud küsida ka. Seepärast tegin väikese uuringu. Pärnumaal on kokku 43 maaraamatukogu, uurisin URRAM-i kataloogi järgi kui palju kultuuriajakirju 2011. aastal maaraamatukogudes käib ja kui palju neid laenutatakse. 

Tunnistan avameelselt, et Võiste raanmatukogus ühtegi uuritavatest ajakirjadest ei käi. 

Vikerkaar on tellitud viies raamatukogus, välja laenutatud 1 number

Looming   on  tellitud üheksas raamatukogus, välja laenutatud 3 numbrit

Teater. Muusika. Kino on tellitud kolmes raamatukogus, kõik kohal

Akadeemia tellitud viies raamatukogus, kõik kohal

Värske Rõhk tellitud viies raamatukogus, kõik kohal.

Ja ma pean mainima, et enamus neist raamatukogudest asusid tunduvalt suuremates kohtades kui Võiste raamatukogu ja mitme piirkonnas asusid ka gümnaasiumid!!! Võime ju loota, et lugejad istuvad kõik lugemislaudade taga ja loevad kultuuriajakirju kohapeal, aga millegipärast ma kahtlen selles!

Võiks ju astuda siit veel sammukese edasi ja süüdistada  maaraamatukoguhoidjaid selles, et nad ei suuda suunata lugejaid õigele rajale - õigete raamatute ja ajakirjade juurde. Kui leiduks Eestimaal inimene, kes suudaks läbi viia koolituse, kuidas suunata täiskasvanud lugeja lugemisharjumusi, siis mina olen küll kohe seal osalemas! 

Kuidas siis ikkagi on mõistlikum kasutada maksumaksja raha!? 

Tagasivaade lõppenud raamatukogupäevadele

Võiste raamatukogus avasime raamatukogupäevad juba päev enne ametlikku algust, st. 19. oktoobril koos oma  järjekordsete kärajatega. Et 20. oktooobril on ka ettelugemispäev, siis lugesime alustuseks ette juubilarist kirjaniku Olivia Saare jutukese "Õitsev rukis."

Meile tuli külla Tahkuranna valla pärandkultuuri uurija Rauno Schults ( vahemärkusena: meid eelmisel aastal külastanud noormees jättis teadmata põhjustel oma töö pooleli!) Erinevaid meie kandi pärandkultuuri objekte läbi arutades möödus õhtupoolik kiiresti. Koosviibimise lõpus, kui kinkisime külalisele oma koduloolised raamatud, tabas meid meeldiv üllatus - meie külaline  "muundus" luuletajaks. Nii sai Võiste raamatukogu vastukingituseks Rauno Schultsi luulekogu "Gavriliaad."
Kahjuks oli aeg juba nii hiline, et Rauno Schultsi kui luuletajaga me vestelda enam ei jõudnud. Loodame, et see on mõne järgmise kohtumise teema!

 

Noormees Anne Aaslaidi tehtud fotol ongi  Rauno Schults.

Aga üllatused sel päeval ei tahtnud lõppeda - ootamatult saabus koos Kaido Kiviga raamatukokku fotograaf Madis Paju, kes soovis oma näitusel olevad fotod uute vastu vahetada. Nii saigi raamatukogu endale ka täiesti uue näituse: "Madis Paju loodusfotod - väljaanne 2"

Jah, vastab tõele, et raamatukogus võid sa kohtuda kõige ja kõigiga - näiteks konkreetselt sel päeval oli mõne tunni jooksul võimalik kohtuda ühiste koduloohuvidega kaaslastega, pärandkultuuri uurijaga, luuletajaga ja tema kingitud luulekoguga, harrastusfotograafi ja tema kaunite fotodega, mõne lugejaga, arvutikasutajaga ja muidugi ka raamatutega.

                                                              ***

20. oktoobril külastasin Tahkuranna- Lasteaed Algkooli õpilasi ja tegin neile väikese ülevaate tänapäeva noortest Eesti  lastekirjanikest ja nende viimaste aastate loomingust. Selle ettekande ettevalmistamise käigus lugesin läbi täitsa palju vahvaid  lasteraamatuid. Soovitan ka kõigile täiskasnutele soojalt! (Piret Raud, Ketlin Priilinn, Mika Keränen, Kaspar Jancis, Ilmar Tomusk jne...)

Mõned kohtumised raamatukogus seisavad sel nädalal veel ees - külla tulevad lasteaialapsed ja 1. ja 3. klassi õpilased.

                                                             ***

Üleriigilises plaanis on mul raamatukogupäevadega seoses mitu head emotsiooni- meeldiv oli see, et ma sain raamatukogupäevade avamisel Paides mitteosalenuna  osa seal toimunud  ettekannetest Tallinna Keskraamatukogu e-kogude kodulehe vahendusel.

Soovitan kõigil vaadata (kuulata) kultuuriminister Rein Langi ettekannet! Ühtegi raamatukoguga seotud inimest (ka lugejaid!) see ettekanne küll külmaks ei tohiks jätta. VAATA 

Ja lõpuks kõige olulisem - Aasta maaraamatukoguhoidja 2011 on meie oma  Piia  Sauga raamatukogust. See on kogu maakonnale väga suur tunnustus, et just Pärnumaal tegutseb selle aasta parim maaraamatukoguhoidja. 

Uued raamatud

Raamatukogu riiulid on järjekordselt täienenud uue kirjavaraga. Tutvu saabunud raamatutega    SIIN