Võrreldamatut võrreldes?

Pärnumaa aastaraamatut 2009 - 2010 (Pärnu, 2011) sirvides jäin ma tabelit  "Raamatukogud arvudes 2010" uurides (lk. 202, 203) mõtisklema, kas oleks kuidagi võimalik panna külaraamatukogusid pingeritta põhiliste arvnäitajate (kasutajad, külastajad ja laenutused) põhjal. Mitte, et  need arvud mulle väga korda läheksid (minule on arvudest olulisem lugejatega suhtlemine), aga see on siiski üks võimalusi võrrelda enda tööd teiste külaraamatukogudega. Tahaks ju teada,  mis kohale Võiste raamatukogu 41. külaraamtukogu seas platseeruks.

Töötasin välja järgmise metoodika: reastasin raamatukogud pingeritta kolme erineva näitaja põhjal - kasutajad, külastused ja laenutused (iga näitaja eraldi). Liites kokku erineva kolme pingerea tulemuse ja jagades selle kolmega, saingi ma lõpliku järjestuse. Loomulikult ma saan aru, et see järjestus on tinglik, sest mida väiksem on laenutuspiirkonna elanike arv, seda väiksemad kipuvad olema ka  arvnäitajad ja vastupidi.  Aga mingisuguse üldpildi annab see siiski. Nii ma saingi  selle metoodika alusel teada, et Võiste raamatukogu asub  nimetatud  töönäitajate põhjal  Pärnumaa 41 külaraamatukogu  seas  17. kohal. Seda on täitsa hea teada ( ja võib - olla kui vaja ka enda kaitseks välja öelda.)

Kas ma tegelesin võrreldamatu võrdlemisega?

Uued raamatud

Raamatukokku on jõudnud väike valik Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominente   2011. aastal. Tutvu raamatutega   SIIN

KEVADE ALGUS

Päev ja öö said ühe-pikaks,
päev sai poisiks, öö sai plikaks,
nõnda sündis ilma paar.

Päev see hakkas pikenema,
öö ent lustil lühenema,
aga ikka - paras paar.

Viimaks päev läks hiiglapikaks,
öö jäi hoopis pisiplikaks,
aga ikka - uhke paar.

Tuli pöörak: pisiplika
sirgus üle poisi pika,
päripidi murti kaar.

Valgest päevast ei jäänd laiku,
keset talve, jõulu paiku
öösse uppus ilmakaar.

                                / Hando Runnel /  Kogust "Tähed tahavad sõnaks" Ilmamaa, 2011



         Päikselist kevadet!
 

Ilmunud on märtsikuu Oma Leht

Loe värsket Tahkuranna vallalehte SIIT

TÕDE JA ÕIGUS. VI KÖIDE

Mingitel seletamatutel asjaoludel kõnetas mind täna just see Hando Runneli luulekogus "Tähed tahavad sõnaks" (Ilmamaa, 2011) ilmunud luuletus:

. 

Rikkuse õigus on suurem kui vaesuse õigus.

Rikkus saab osta paremat õiguseabi.

Rikkust ei murra keegi, vaesus ta vastu on väeti. 

Parem kui kangelassõda on allaandmine siiski.

Vaesuse rikkus on alandlik kauplemisoskus.

Tingija muutub ka võimsale tüütavaks koormaks.

Alla anda, ent tingida, see on vaesuse võimus.

Õigus on rikkuse trump, kuid tõde on vaesuse tarkus.

Vaesuse kätte ei tohiks anda kunagi tarkust.

Vaesuse kätte langenud tõde on rikkuse nõtrus.

Vaesuse vimm rikkuma tükib rikkuse piirita õigust.

Rikkus peab püsima valvel ja tõrjuma otsata vaesust.

P.S. Õpetajad, mõtetes olen Teiega!

Miks on lugemine hea?

Õpetajate Lehes ilmunud artiklis "Minule on lugemine nagu hingamine"  toob kirjanik Kärt Hellerma välja 10 teesi, miks on tema arvates lugemine hea. 

Esiteks. Hea raamatu lugemine pole raske töö ega pingutus, pigem rõõmu ja kergustunde allikas.

Teiseks. Lugedes avaneb uus, teistsugune maailm. Raamatud annavad teadmisi ja jutustavad lugusid, aga peamine on, et nad pakuvad võimalust osaleda ühes teises, argielust väljaspool asuvas maailmas. See on selge ja konkreetne maailm, erinevalt meid ümbritsevast tegelikkusest, mis on palju ebamäärasem ja sageli ka vaenulikum.

Kolmandaks. Kui vaenuliku ja sõbraliku maailma vastuolu muret teeb, tasub samuti pöörduda raamatute poole. Hea ja kurja võitlus, aga ka küsimus õigluse võimalikkusest on igipõline teema, mis raamatutes leiab väljenduse vägagi erinevate lugude ja kujundite kaudu.

Neljandaks. Hea raamat pakub elamiseks tuge – aitab näha oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuste kaudu.

Viiendaks. Lugemine on väljahüpe ajast. Raamatud viivad tema lugeja n-ö ajatu teadvuse seisundisse. See tähendab, et põneva raamatu seltsis veedad tunde, ilma et aja kulgu tähele paneks. Lisaks võid sa raamatu ikka ja jälle kätte võtta. Raamat ei kao ega lähe mööda nagu mõni meeldejääv eluline sündmus. Nõnda püstitab lugemine otsese küsimuse ajast ja selle suhtelisusest.

Kuuendaks. Lugemine on kohtumine keelega, keele võimalustega, keele väljendusrikkusega – ehk siis sõnaga selle tihendatud kujul. On huvitav jälgida, kuidas keel loob mõtteviisi ja mõtteviis loob omakorda keele.

Seitsmendaks. Lugemine aitab kaasa üldistusvõimele – aitab märgata seoseid nähtuste ja sündmuste vahel. Lugemine kasvatab võimet iseseisvalt mõelda.

Kaheksandaks. Raamatud näitavad maailma salapära ja ühtlasi annavad teadmisi eri valdkondade kohta. Erinevad autorid kirjeldavad maailma eri vaatenurkadest, näevad seda uutmoodi silmadega.

Üheksandaks. Raamatud säilitavad usu imede võimalusse.

Kümnendaks. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet, tihendatud elu. Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. Hea raamat on tunnistus inimlikust loomejõust. Lisaks on kõigil headel raamatutel ühine avar filosoofiline tagamaa: nad ei lase elul ja inimestel langeda kaose meelevalda.
 

Head lugemist!

Kärt Hellerma teksti täismahus leiad SIIT

Uued raamatud

Lugejaid on raamatukogus ootamas uued raamatud. Tutvu raamatutega  SIIN